Riigikogu võttis vastu avalduse Ukraina toetuseks, illustreeriv foto

Riigikogu võttis vastu avalduse Ukraina toetuseks

48
(Uuendatud 22:20 03.12.2018)
Riigikogu võttis tänasel täiendaval istungil vastu 89 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse "Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks seoses Kertši väinas toimunud agressiooniga".

TALLINN, 3. detsember — Sputnik. Avaldusega (766 AE) väljendab Riigikogu Eesti toetust Ukraina vääramatule õigusele kaitsta oma territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Avalduse poolt hääletas 79 saadikut, teatas Riigikogu pressiteenistus.

Riigikogu mõistab hukka "Venemaa Föderatsiooni rünnaku Ukraina laevadele Kertši väinas ning Ukraina meremeeste haavamise ja kinnipidamise". 

Porošenko tegi ettepaneku tühistada sõprusleping Venemaaga >>

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Herkel Vabaerakonna fraktsiooni nimel, Enn Eesmaa Keskerakonna fraktsiooni nimel, Marianne Mikko Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, Mart Nutt Isamaa fraktsiooni nimel ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Seoses Venemaa sõjalise jõu kasutamisega Ukraina mereväelaste ja laevade vastu Kertši väinas kutsus eelmisel nädalal välisministeerium välja Venemaa suursaadiku Eestis Aleksandr Petrov.

Venemaa Föderatsiooni erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis Aleksandr Petrov rääkis portaalile Sputnik Eesti välisministeeriumis toimunud vestluse üksikasjadest.

Ta ütles Eesti välisministeeriumile, et Venemaa peab just Ukraina poolt "selle avaliku provokatsiooni algatajaks."

Venemaa suursaadik küsis Eesti poolelt, kas ka Ukraina ajutine asjur Eestis kutsuti sarnaselt välisministeeriumisse ja kas temale on esitatud sarnaseid pretensioone. Diplomaat küsis ka seda, kuidas reageerinuks teised riigid, sealhulgas Eesti, kui tema territoriaalvetesse tunginuks mõne muu riigi sõjalaevad. 

Suursaadiku sõnul ei saanudki ta oma küsimustele Eesti poolelt otsest vastust. Veelgi enam, täpsustas Petrov, Eesti ja Venemaa seisukohad Kertši sündmuste tõlgendamisel on risti vastupidised.

"Eesti poole versiooni kohaselt oli kõigi murede ja hädade lähtepunkt "Krimmi annekteerimine Venemaa poolt", mille peale vastasin mina, et kui me juba räägime mingist lähtepunktist, siis oli selleks 2014. aastal Kiievis toimunud riigipööre ja radikaalsete natsionalistide võimuletulek, samuti nende suust kõlanud ähvardused Krimmi elanike suunas," teatas Vene diplomaat.

Provokatsioon Kertši väinas
© Фото : Пресс-служба пограничного управления ФСБ РФ по Республике Крым

Putin: aegsasti ette valmistatud provokatsioon

Venemaa riigipiiri rikkumine Ukraina laevade poolt on Petro Porošenko valimiste eelõhtul korraldatud provokatsioon, ütles Venemaa riigipea Vladimir Putin, rääkides "VTB Capitali" foorumil "Venemaa kutsub!"

"Ilmselgelt aegsasti ette valmistatud provokatsioon, arvestusega kasutada seda ettekäändena sõjaseisukorra kehtestamiseks riigis. Sel ei ole midagi pistmist Venemaa ja Ukraina suhete reguleerimisega. Siin mängiti teravuse peale," ütles president.

Ta tuletas meelde, et Ukraina laevad sisenesid Venemaa territoriaalvetesse, mis kuulusid Venemaale isegi enne Krimmi liitumist.

"Meie piirivalvurite korraldusi eirates suundusid nad otse selle silla juurde. Nad ei reageerinud korraldusele seisma jääda, tehtud ettepanekule võtta loots nad ei reageerinud, ei vastanud mitte kuidagi," lisas president.

Riigipea rõhutas, et sellises olukorras täitsid Venemaa piirivalvurid oma kohustusi: "Ja kuidas oleksid piirivalvurid pidanud tegutsema? Sõjalaevad tungisid Vene Föderatsiooni territoriaalvette ei vastanud kutsungile ja polnud selge, mida nad kavatsevad. Kuidas nad oleksid pidanud tegutsema?"

"Kui nad (piirivalvurid — toim. märkus) oleksid tegutsenud teisiti, oleks tulnud nad kõik kohtu alla anda," lisas Putin.

Provokatsioonid Mustal merel

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti juba kirjutas, tungisid 25. novembril Venemaa territoriaalvetesse kolm Ukraina mereväe alust, üritades teel Odessast Berdjanskisse läbida Kertši väina.

Ukraina meremehed keeldusid allumast kohale tulnud Venemaa piirivalvuritele ja püüdsid põgeneda. Vastuseks avasid Venemaa Föderatsiooni piirivalvelaevad piiririkkujate pihta tule.

Selle tulemusena peeti kõik kolm Ukraina ujuvvahendit kinni ja need asuvad nüüd Kertši sadamas. Kergelt haavatud meeskonnaliikmetele osutati vajalikku arstiabi.

Ukraina president Petro Porošenko
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Ukraina president Petro Porošenko allkirjastas Riikliku Julgeolekunõukogu otsuse alusel dekreedi (ukaasi) sõjaseisukorra kehtestamiseks riigis, mille parlament samal päeval heaks kiitis. Sõjaseisukord kehtib riigis 26. jaanuarini 2019.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov nimetas vahejuhtumit Mustal merel Ukraina võimude provokatsiooniks ning pöördus Kiievi Lääne kuraatorite poole, et nad oma hoolealust tagasi hoiaksid.

Ta soovitas samuti Ukraina poliitikutel "käituda adekvaatsemalt", sest Läänel "on juba ebamugav Ukraina ametivõimude käitumise pärast", vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova kommenteeris olukorda Kertši väinas, nimetades Kiievi meetodeid mereprovokatsiooni käigus bandiitlikeks.

"Teeröövlid! Ja röövlimeetodid: kõigepealt provokatsioon, seejärel jõu abil survestamine ja kõige tipuks süüdistus agressioonis," kirjutas ta Facebookis.

48
Tagid:
provokatsioon, riigipiir, avaldus, rikkumine, toetus, Riigikogu, Kertši väin, Eesti, Ukraina, Venemaa
Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (41)