Päästeamet korraldab pühade-eelse kontrollkäigu kaubandusasutustesse, illustreeriv foto

Päästeamet korraldab kontrollkäigu kaubandusasutustesse

23
(Uuendatud 09:33 03.12.2018)
Sel nädalal kontrollib Päästeamet kogu Eestis kaubanduskeskustes ja poodides tuleohutust. Jõulukuu saabumine toob poodidesse tavapärasest rohkem külastajaid ning sellega seoses tuleb turvalisusele erilist tähelepanu pöörata.

TALLINN, 3. detsember — Sputnik. "Eesti kaubanduskeskuseid ja poode külastab aasta jooksul miljoneid inimesi. Suuremad keskused on tänapäeval midagi enamat kui lihtsalt ostukeskkond – saab käia kinos, teha trenni, einestada pere ja sõpradega. Seepärast on väga oluline, et keskuste tuleohutusnõuded oleksid täidetud ning õnnetuse korral saaksid inimesed hoonest kiiresti ja ohutult välja," selgitas Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe. 

Gaasiga seotud väljakutsete arv on kasvanud >>

Varasematel kontrollidel on peamiseks probleemiks olnud evakuatsioon, seda just pühade eel, kui kaupa kiputakse evakuatsiooniteedel hoiustama. Teine probleem on seotud sellega, et kaubanduskeskustes toimuvad väga sagedasti ümberkorraldused, mõnigi kord kiputakse ära unustama, et kui poe planeeringut muudetakse, siis tuleb ka tuleohutuspaigaldiste lahendused üle vaadata. Näiteks, et tulekustuti ei jääks uue riiuli taha peitu või laes olev signalisatsiooniandur vaheseina taha.

Tallinna raekoja platsil süttis esimene advendiküünal
© Sputnik / Вадим Анцупов

Hoone peab igal hetkel vastama kehtivatele tuleohutusnõuetele: tuletõkkesektsioonid, tulekahjusignalisatsiooni olemasolu, turvavalgustuse olemasolu, evakuatsiooniteede ja –pääsude korrashoid jne.

"Sadade või tuhandete külastajatega kaubanduskeskustes on eelkõige oluline, et tekkinud tulekahju avastataks varakult ning inimesed saaksid kiiresti ohtlikuks muutunud hoonest väljuda," ütles Tähe.

Tuleohutuse seaduse järgi saab ohutu evakuatsiooni takistamise eest juriidilist isikut trahvida kuni 3200 eurot. Sellisteks rikkumisteks on näiteks evakuatsioonipääsude lukustamine või evakuatsioonipääsu ette ja evakuatsiooniteedele esemete/asjade ladustamine.

Selle aasta 10 kuu jooksul on kaubanduskeskustes toimunud 26 tulekahju. Neist 10 said alguse elektriseadmetest ja –paigaldistest ning 6 lahtise tule kasutamisest. 2017. aastal toimus 21, 2016. aastal 24 ning 2015. aastal 38 kaubandushoone põlengut. 

Tulekahjud on peamiselt alguse saanud kas elektriseadmetest ja —paigaldistest või lahtise tule kasutamisest. Need kaks põhjust moodustavad üle poolte kaubandushoonete tulekahjude tekkepõhjustest.

Prisma avab jõulude eel kõik poed ööpäevaringselt >>

Eesti lähiajaloo suurim kaubanduskeskuse põleng toimus 2009. aasta märtsis Tallinnas Mustika keskuses. Põleng sai alguse tehnikapoe laoruumidest ja levis kustutussüsteemi rikke tõttu müügisaalidesse, nimelt ei töötanud automaatkustutussüsteem. Kurvemaid näiteid on aga lähiriikidest – Venemaal hukkus selle aasta alguses kaubanduskeskuse tulekahjus 64 inimest.

Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist igapäevaselt, lisaks tehakse sellest aastast kontrollkäike reididena kogu Eestis. Süstemaatilised kontrollkäigud annavad tuleohutuse olukorrast realistlikuma ülevaate. Tänavu on Päästeamet teinud kokku viis kontrollkäiku, neist kolm kortermajadesse, ühe haridusasutustesse, ühe hoolekandeasutustesse ning selle aasta viimaseks jääv kontrollkäik kaubanduskeskustesse.

Möödunud nädalal kontrollis Päästeamet kogu Eestis tuleohutusnõuete täitmist kortermajade koridorides, trepikodades ja keldrites ehk ühiskasutatavatel pindadel. Kokku külastati nädala jooksul 294 maja, milledest korras oli vaid 44 maja. Ülejäänud 250 majas leiti kokku 544 puudust, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Eesti päästetöötajad püüdsid tänavu juunis sarja pikettidega juhtida Riigikogu saadikute tähelepanu sellele, et Päästeameti töötajate risk peab saama hüvitatud kasvõi riigi keskmise töötasu tasemel.

Eesti parlamendile edastatud petitsioon nõudmisega tõsta päästjate palk 2022. aastaks Eesti keskmiseni, on alla kirjutanud suur osa päästjatest, teatas Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu juhatuse liige Sergei Larionov. Statistikaameti andmeil oli Eesti keskmine brutopalk 2018. aasta juunis 1354 eurot.

23
Tagid:
oht, kontroll, tuleohutus, jõulud, kaubanduskeskus, Päästeamet, Eesti
Samal teemal
Päästeamet jagab soovitusi külmadeks öödeks
Päästeamet tuvastas enamusel kortermajadest puudusi
Päästeamet: ka jõuluajal ei hüüa õnnetus tulles
Päästeamet: väikelastega juhtub liiga palju õnnetusi
Päästeamet: Suitsuandurita korterid ohustavad kõiki majaelanikke
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega