Illustreeriv foto

Lahkus Eesti raamatupidamise teerajaja Rita Maris Ilisson

56
(Uuendatud 15:55 01.12.2018)
Suri 64-aastasena majandusteadlane, hea raamatupidamistava eestseisja ning pikaaegne õppejõud Rita Ilisson.

TALLINN, 1. detsember — Sputnik. Rita Ilisson töötas Eesti Raamatupidamise Toimkonna esimehena aastatel 1993-2001. Tänu temale sai Eestist esimene riik maailmas, mis seadusega kehtestas Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardid 1995. aastal oma arvestusplatvormiks.

See mõjutas oluliselt Eesti ettevõtluskeskkonna kujunemist ja äratas rahvusvahelistes investorites usaldust Eesti majanduskeskkonna suhtes, teatasid Ilissoni perekond, sõbrad, kolleegid, õpilased ja koostööpartnerid nekroloogis, vahendas Pealinn viitega BNS.le.

Kiirlaenufirma eksjuhilt nõutakse neli miljonit eurot>>

2001. aastal valiti Rita Ilisson Rahvusvahelise Raamatupidamise

Eesti Pank
© Sputnik / Вадим Анцупов
Standardite Komitee (IASC) eksperdiks. 49-liikmelise ekspertgrupi ülesandeks oli tagada raamatupidamisstandardite kõrge kvaliteet ja rahvusvaheline juurutamine.

Ekspertgruppi kuulusid toona 29 riigis asuvate rahvusvaheliste kontsernide nagu General Electric, Philips, Nokia ja teised finantsjuhid, rahvusvaheliselt tunnustatud finantsanalüütikud, akadeemikud, raamatupidamise toimkondade liikmed, audiitorid ning järelevalvespetsialistid, samuti Maailmapanga, IMF-i, IFAC, IOSCO ja Baseli Komitee esindajad ja vaatlejatena Euroopa Komisjon, USA Väärtpaberijärelevalve ja Jaapani Finantsjärelevalve. Ida- ja Kesk-Euroopa regioonist oli esindatud vaid Eesti ja Venemaa.

2002. aastal esitati Rita Maris Ilisson kui sõltumatu mõtleja ja finantsauditi tippasjatundja kodanikualgatuse korras president Arnold Rüütlile riigikontrolöri kandidaadiks, et toetada riigikontrolli institutsioonis sõltumatut finantsauditialast oskusteavet. Rita Maris Ilissoni toetajaskond oli laiapõhjaline, hõlmates nii akadeemilisi persoone kui ka tipp-poliitikuid, ettevõtjaid ja finantsiste nagu akadeemik Uno Mereste, Riigikogu liige Andres Tarand, Eesti Telekomi peadirektor Jaan Männik, Raamatupidajate Kogu esinaine ning Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Anne Nuut ja teised.

Aastatel 2002-2005 oli Rita Ilisson Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) Standardite Nõuandva Kogu (Standards Advisory Council) liige. Ta on ka olnud rahvusvahelise audiitorbüroo Deloitte & Touche Ida-Euroopa standardite juht, nõustanud Maailmapanka ja teisi rahvusvahelisi organisatsioone standardiloome alal, auditeerinud rahvusvahelisi pangandusgruppe, nõustanud ettevõtteid USAs, Kanadas, Rootsis, Norras, Poolas, Balti riikides, Aafrikas, Moldovas ja mujal.

Rita Ilissoni panus tänapäevaste raamatupidamise ja finantsaruandluse standardite juurutamisele Eestis ja kaasa rääkimisele rahvusvahelisel tasandil oli positiivne ja teedrajav mõju tänase Eesti raamatupidamise tavadele, auditeerimise standarditele ja majanduskeskkonnale tervikuna. Tema rahvusvahelisel tipptasemel ekspertiis lõi eeldused Eesti ettevõtete võimekusele kaasata rahvusvahelist kapitali. Rita Ilissoni panust Eesti kui investeerimiskeskkonna muutmisel rahvusvahelises kontekstis mõistetavaks ja usaldusväärseks on raske üle hinnata, märkisid Ilissoni lähedased järelehüüdes.

Rita Maris Ilisson oli raamatupidajatele suunatud "Hea raamatupidamistava" ja finantsistidele mõeldud käsiraamatu "Finantsanalüüs ja planeerimine" autor. Rita Maris Ilissoni peetakse üheks hea tava mõiste toojaks Eesti õigusruumi laiemalt.

Pentus ja Roode tunnistati süüdi pankrotiga seotud tegudes>>

Rita Maris Ilissoni energia ja pühendumine oli Eesti Raamatupidajate Kogu loomisel määrav. Viimastel aastatel väga aktiivne raamatupidajate kõrgemate kutsestandarditele vastavate koolituste läbiviija. Rita Maris Ilissonist kujunes aastatega Eesti raamatupidajate iidol, kelle loengud ja koolitused ei jätnud eriaalaselt külmaks või puutumata ühtki kuulajat. Ta oli metoodiline ja nõudlik õppejõud, akadeemiliste tööde juhendaja ja koolitaja kuni viimaste aegadeni. Tema töömeetodiks olid struktuurne lähenemine, süsteemsus, ammendav põhjalikkus ja õppimisvõime.

Rita Maris Ilisson sündis 24. veebruaril 1954. aastal New Yorgis Eesti sõjapõgenike ainukese tütrena. Rita koduseks keeleks oli eesti keel. New Yorgis tegeles ta teatri, tantsu, muusika ja ka poliitikaga, võttes osa BATUN-i tegevusest.

Lõpetanud Yorki Ülikooli Torontos, kolis Rita Rootsi ja töötas kümme aastat Stockholmi Ülikooli juures rahanduse, raamatupidamise, mikro- ja makroökonoomika õppejõuna. Tema õpilased Stockholmi Ülikooli päevilt on mitmed tänased tuntud majandustegelased nagu Aavo Kokk, Indrek Neivelt, Märten Ross, Villu Zirnask, Peeter Värnik ja teised.

Missioonitundliku ja oma valdkonda kirglikult suhtuva mõtlejana osales Rita Ilisson aktiivsellt kuni viimase ajani akadeemilises elus arvukate finantsanalüüsi, —planeerimise, ja —auditi valdkonna magistrantide juhendajana. Ka akadeemiliste teadmiste edendajana jäi Rita Ilisson üheks väljapaistvamaks oma valdkonna praktikuks maailmas, seisab järelehüüdes.

Vaatamata oma tuntusele ennekõike raamatupidamise ja finantsaruandluse valdkonnas, oli Rita Maris Ilissoni põhivaldkonnaks finantsanalüüs ja —planeerimine. Paljud tema õpilased, ettevõtluspraktikud ja koostööpartnerid meenutavad tänutundega tema loenguid ja konsultatsioone finantsanalüüsi ja rahavoogude juhtimise valdkonnas.

Kolleegid ja koostööpartnerid peavad rahvusvahelise haardega Rita Maris Ilissoni üheks kõige helgemaks peaks, valdkondade piire ületavaks mõtlejaks ja finantsanalüütikuks mitte üksnes tänases Eestis, vaid kogu maailmas.

Viimastel aastatel tegeles Rita Maris Ilisson raamatupidamise, finantsarvestuse, finantsanalüüsi ja —auditi koolitajana, finantskonsultatsioonide pakkumisega ja akadeemiliste tööde juhendamisega. Energeetika valdkonna, sealhulgas põlevkivienergeetika finantseksperdina oli tema viimaste aastate kirgi vesinikuenergial põhinevad finantsanalüüsid ja —mudelid.

"Lasterikka pere emana ja pereväärtuse eest seisjana oli Rita Maris Ilisson eeskujuks paljudele tippkarjääri tegevatele naistele. Sõbrad ja perekond jäävad Ritat mäletama kui esmaklassilist kokka, võõrustajat ja vestluskaaslast, sooja ja siirast inimest. Rita Maris Ilisson oli suure töövõimega ja missioonitundega inimene, keda jagus mitmele poole. Olles jäägitult Eesti patrioot, jääb ta alatiseks meelde kui sallivuse, väärikuse, koostöö, kaasamise ja teiste avatud maailma väärtuste eest võitlejana. Rita Maris Ilissoni jäävad igatsema tema viis last, sõbrad, õpilased, kolleegid, koostööpartnerid ja kliendid üle kogu maailma," seisab nekroloogis.

Järelehüüdele on alla kirjutanud Eesti Raamatupidamise Toimkond, Eesti Raamatupidajate Kogu, Audiitorkogu, finantsinspektsioon, Eesti Pank, rahandusministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Pangaliit, Eesti Maksumaksjate Liit, Tartu Ülikooli majandusteaduskond ja TalTechi majandusteaduskond.

56
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega