Kaitseliidu õppused Tallinnas Kopli kandis

Kaitseliidu õppused hõlmavad nädalavahetusel pea poolt Eestit

64
(Uuendatud 11:41 30.11.2018)
Mitmed Kaitseliidu malevad kontrollivad saabuval nädalavahetusel oma allüksuste väljaõppetaset.

TALLINN, 30. november — Sputnik. Tallinnas leiab 5. korda aset Kaitseliidu Tallinna maleva ning Politsei- ja Piirivalveameti ühisõppus PÕHJATÄHT 2018 ning Lääne-Eestis 13. korda toimuv suurõppus ORKAAN, teatas Kaitseliit. Ühtekokku osaleb õppustel üle 1000 kaitseliitlase ja koostööpartneri.

Kaitseliidu Tallinna maleva ning Politsei- ja Piirivalveameti ühisõppus PÕHJATÄHT 2018 toimub 30. novembrist 1. detsembrini.

30. novembril kell 18-23 harjutavad politseinikud ja kaitseliitlased Toompeal ja Lasnamäel avaliku korra kaitset ja objektide tugevdatud valvet reaalsetes linnatingimustes. Politseioperatsiooni kaasatakse kaitseliitlased ning ühiselt harjutatakse korrakaitseliste ülesannete lahendamist. Linnas liikuvatele inimestele õppusega olulisi piiranguid ei kaasne, kuid parlamendihoone vahetusse lähedusse reedel toimuva viietunnise õppuse ajal ei pääse.

Kaitseliidu 100. aastapäevale pühendatud ajalooline taasesitus>>

1. detsembril jätkub õppus Lasnamäel, kus harjutatakse lahingutegevust linnatingimustes. Kella 9-17 patrullivad kaitseliitlased Lasnamäel Liikuri tee ja Peterburi maantee vahel, Laagna ja Pae linnaosades. Tänavatel liiguvad jalgsi- ja autopatrullid, kaitseliitlased on vormis ja eraldusmärkidega. Õppusel kasutatakse paukpadruneid, suitsugranaate ja muid imitatsioonivahendeid.

Sada aastat Esimese maailmasõja lõpust>>

Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku kolonelleitnant Janno Märki sõnul on taoliste ühisõppuste läbiviimine olulisel kohal riigikaitsel, kuna läbi selle arendame koostööd erinevate riigi sisejulgeolekut tagavate asutustega.

"Õppust Põhjatäht 2018 korraldatakse juba viiendat korda. Eelnevalt on Tallinna malev politseiga koostöös tegutsenud Põhjatähe õppuse raames Kadriorus, Toompeal, Põhja-Tallinnas ja Tallinna lennujaamas. Seekordsel õppusel osaleb 250 Kaitseliidu Tallinna maleva vabatahtlikku," lausus Märk.

Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna suurõppus ORKAAN XIII algab sellel aastal novembri viimasel päeval ja kestab kuni 2. detsembrini. Tegevus toimub üheaegselt nii Hiiumaal, Läänemaal, Pärnumaal kui ka Saaremaal. Harjutatakse konventsionaalset ja mittekonventsionaalset sõjapidamist ning korrakaitseülesannete täitmist.

Tuleva aasta võidupüha paraad peetakse Tartus>>

Õppusest osavõtvaid kaitseliitlasi ja koostööpartnereid võib kohata Saaremaa valla, Hiiumaa valla, uute piiridega Haapsalu linna, Lääne-Nigula, Lääneranna ning Tori valdade territooriumil.

Seekord on lisaks tavapärasele Kaitseliidu ja kaitseväe tehnikale väljas vabadussõjaaegse soomusauto Estonia koopia koos meeskonnaga
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Loodame kohalike elanike mõistvale suhtumisele," sõnas Lääne maakaitseringkonna ülema ülesandeid täitev major Kristian Kivimäe. "Kaitseliit saab edukalt tegutseda tänu kohalike elanike vastutulelikkusele ning toele. Õppuste korraldamisele kaasa aitamisega saab igaüks anda oma panuse Eesti riigikaitsesse," lisas major Kivimäe.

Õppustel kasutatakse imitatsioonivahendeid, mis tähendab, et müratase lahingute alal võib olla tavapärasest kõrgem. Öisel ajal aktiivset lahingutegevust ei toimu.

"Ärge kartke pauku, tegemist on omadega," sõnas Lääne maleva pealik kolonelleitnant Rasmus Lippur ning lisas, et paukpadrunite, lõhkepakettide ja teiste imitatsioonivahendite kasutamisel jälgitakse ohutuseeskirju, mille eesmärk on tagada nii õppusel osalejate kui ka kõrvaliste isikute turvalisus.

"Kaitseliidu sajas aasta on olnud aktiivne ja tavapärasest erilisem," sõnas Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Gunnar Havi. Kevadel leidis aset Kaitseväe ja Kaitseliidu ühisõppus SIIL 2018 ning nüüd on käes, Lääne-Eesti kaitseliitlaste aasta viimane suurem pingutus, Orkaan. "Oma vaba aega Eesti riigi kaitseks ja hüvanguks pühendavad mehed ja naised on kindlasti ära teeninud suure tunnustuse," lisas Havi.

Õppusel Orkaan osaleb ligi 1000 kaitseliitlast Lääne, Pärnumaa, Rapla ja Saaremaa malevatest ühes Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze ja Kalevi jalaväepataljoni kompaniide ning Politsei- ja Piirivalveameti üksustega.

64
Tagid:
Põhjatäht, Orkaan, õppused, Kaitseliit, Tallinn
Teema:
Õppused (114)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega