Venemaa Föderatsiooni erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis Aleksandr Petrov

Suursaadik rääkis välisministeeriumis toimunud vestluse üksikasjadest

203
(Uuendatud 11:37 29.11.2018)
Venemaa Föderatsiooni erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis Aleksandr Petrov rääkis portaalile Sputnik Eesti välisministeeriumis toimunud vestluse üksikasjadest.

TALLINN, 28. november — Sputnik. Teemaks oli kolme omavoliliselt Venemaa territoriaalvetesse sisenenud ja lisaks ka meresõidureegleid rikkunud Ukraina sõjalaeva kinnipidamine.

Aleksandr Petrov kinnitas, et Eesti Vabariigi välisministeerium kutsus Venemaad üles "vabastama koheselt laevu ja kinnipeetud Ukraina sõjaväelasi". Lisaks sellele kutsus välisministeerium Moskvat üles hoiduma "relvajõudude ja relvade kasutamisest sellistes olukordades."

Välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku >>

Venemaa suursaadik küsis Eesti poolelt, kas ka Ukraina ajutine asjur Eestis kutsuti sarnaselt välisministeeriumisse ja kas temale on esitatud sarnaseid pretensioone. Aleksandr Petrov ütles Eesti välisministeeriumile, et Venemaa peab just Ukraina poolt "selle avaliku provokatsiooni algatajaks."

Diplomaat küsis ka seda, kuidas reageerinuks teised riigid, sealhulgas Eesti, kui tema territoriaalvetesse tunginuks mõne muu riigi sõjalaevad. "Meie vestlus toimuski peamiselt niisuguses formaadis," lisas Petrov.

Suursaadiku sõnul ei saanudki ta oma küsimustele Eesti poolelt otsest vastust. Veelgi enam, täpsustas Petrov, Eesti ja Venemaa seisukohad Kertši sündmuste tõlgendamisel on risti vastupidised.

"Eesti poole versiooni kohaselt oli kõigi murede ja hädade lähtepunkt "Krimmi annekteerimine Venemaa poolt", mille peale vastasin mina, et kui me juba räägime mingist lähtepunktist, siis oli selleks 2014. aastal Kiievis toimunud riigipööre ja radikaalsete natsionalistide võimuletulek, samuti nende suust kõlanud ähvardused Krimmi elanike suunas," teatas Vene diplomaat.

Aleksandr Petrov rääkis ka Moskva ootustest, et Saksamaa suudab Kiievit positiivselt mõjutada, vältimaks olukorra edasist teravnemist. "Sellest oli juttu ka Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Saksamaa kantsler Angela Merkeli telefonivestluses," selgitas ta.

"Loodame, et selliseid signaale võetakse Kiievis täie tõsidusega," võttis Venemaa suursaadik öeldu kokku.

28. novembril kutsus Eesti Vabariigi Välisministeerium välja Venemaa Föderatsiooni erakorralise ja täievolilise suursaadiku Eestis Aleksandr Petrovi, et väljendada oma nördimust Vene piirivalvurite käitumise üle Kertši väina lähedal piiri rikkunud Ukraina sõjalaevadega, kirjutas uudisteportaal Sputnik Eesti hommikul. 

"Nad väljendasid protesti seoses Kertši sündmustega, muret kinnipeetud meremeeste pärast, lugesid ette värskeima komplekti tuntumaid Venemaa-vastaseid süüdistusi", ütles Venemaa saatkonna nõunik Dmitri Litskai märkides, et Venemaa pool valmistab ette omapoolset vastu-avaldust.

Eesti võimude tegevus põhjustas Venemaa-poolse vastureaktsiooni

Vene Föderatsiooni välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova kommenteeris oma sotsiaalvõrgustiku lehel Venemaa suursaadiku väljakutsumist Eesti Vabariigi välisministeeriumisse seoses piiririkkumise intsidendiga Kertši väina lähistel.

Kaljulaid teatas sõja puhkemisest Euroopas >>

Zahharova sõnul väärib uudis kohta rubriigis "Nuta või naera". "Ilmselt ei ole Eesti diplomaadid veel kursis, et nende riigil puudub juurdepääs Mustale merele ja tegu ei olnud nende laevadega," kirjutas ta mõningase irooniaga.

"Ja üleüldse ei ole Tallinna panus rahvusvaheliste probleemide lahendamisse kuigi märgatav, mis ei ole mõistagi põhjus loobuda võimalusest maailmale oma olemasolu meelde tuletada," jätkas Zahharova.

Kuidas suurendada Eesti tähtsust maailmaareenil

Venemaa välisministeeriumi esindaja tegi naljaga pooleks ettepaneku, milliseid muid suursaadikuid ja mis põhjusel Eesti Välisministeerium oma tuntuse suurendamiseks veel välja kutsuda võiks.

  • Kutsuda vaibale Prantsusmaa suursaadik seoses Pariisis toimuvate pogrommidega. Kahjuks on antud võimalus liiga loogiline, seega ilmselt ei peeta seda sobivaks.
  • Kutsuda välja Süüria suursaadik seoses Ameerika koalitsiooni õhurünnakutega ja kloori kasutamisega terroristide poolt Süüria territooriumil. See võiks juba kõne alla tulla.
  • Kindel jackpot! Kutsuge välja USA suursaadik seoses Ameerika Ühendriikide presidendi assistendiga, kes on ühtlasi riigipea tütar, et noomida teda isikliku elektronposti kasutamise eest ametliku kirjavahetuse tarvis. Ja pakkuge talle joogiks kindlasti teed."

Putin: aegsasti ette valmistatud provokatsioon

Venemaa riigipiiri rikkumine Ukraina laevade poolt on Petro Porošenko valimiste eelõhtul korraldatud provokatsioon, ütles Venemaa riigipea Vladimir Putin, rääkides "VTB Capitali" foorumil "Venemaa kutsub!"

"Ilmselgelt aegsasti ette valmistatud provokatsioon, arvestusega kasutada seda ettekäändena sõjaseisukorra kehtestamiseks riigis. Sel ei ole midagi pistmist Venemaa ja Ukraina suhete reguleerimisega. Siin mängiti teravuse peale," ütles president.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Максим Блинов

Ta tuletas meelde, et Ukraina laevad sisenesid Venemaa territoriaalvetesse, mis kuulusid Venemaale isegi enne Krimmi liitumist.

"Meie piirivalvurite korraldusi eirates suundusid nad otse selle silla juurde. Nad ei reageerinud korraldusele seisma jääda, tehtud ettepanekule võtta loots nad ei reageerinud, ei vastanud mitte kuidagi," lisas president.

Riigipea rõhutas, et sellises olukorras täitsid Venemaa piirivalvurid oma kohustusi: "Ja kuidas oleksid piirivalvurid pidanud tegutsema? Sõjalaevad tungisid Vene Föderatsiooni territoriaalvette ei vastanud kutsungile ja polnud selge, mida nad kavatsevad. Kuidas nad oleksid pidanud tegutsema?"

"Kui nad (piirivalvurid — toim. märkus) oleksid tegutsenud teisiti, oleks tulnud nad kõik kohtu alla anda," lisas Putin.

Provokatsioonid Mustal merel

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti juba kirjutas, tungisid 25. novembril Venemaa territoriaalvetesse kolm Ukraina mereväe alust, üritades teel Odessast Berdjanskisse läbida Kertši väina.

Ukraina meremehed keeldusid allumast kohale tulnud Venemaa piirivalvuritele ja püüdsid põgeneda. Vastuseks avasid Venemaa Föderatsiooni piirivalvelaevad piiririkkujate pihta tule.

Selle tulemusena peeti kõik kolm Ukraina ujuvvahendit kinni ja need asuvad nüüd Kertši sadamas. Kergelt haavatud meeskonnaliikmetele osutati vajalikku arstiabi.

Ukraina president Petro Porošenko allkirjastas Riikliku Julgeolekunõukogu otsuse alusel dekreedi (ukaasi) sõjaseisukorra kehtestamiseks riigis, mille parlament samal päeval heaks kiitis. Sõjaseisukord kehtib riigis 26. jaanuarini 2019.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov nimetas vahejuhtumit Mustal merel Ukraina võimude provokatsiooniks ning pöördus Kiievi Lääne kuraatorite poole, et nad oma hoolealust tagasi hoiaksid.

Ta soovitas samuti Ukraina poliitikutel "käituda adekvaatsemalt", sest Läänel "on juba ebamugav Ukraina ametivõimude käitumise pärast", vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova kommenteeris olukorda Kertši väinas, nimetades Kiievi meetodeid mereprovokatsiooni käigus bandiitlikeks.

"Teeröövlid! Ja röövlimeetodid: kõigepealt provokatsioon, seejärel jõu abil survestamine ja kõige tipuks süüdistus agressioonis," kirjutas ta Facebookis.

203
Tagid:
vestlus, provokatsioon, poliitika, laevad, kutse, Välisministeerium, Aleksandr Petrov, Kertši väin, Eesti, Ukraina, Venemaa
Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (41)