Provokatsioon Kertši väinas

Miks Ukraina Kertši väinas Venemaad provotseeris

58
(Uuendatud 17:36 28.11.2018)
Ajakirjanduses vaieldakse jätkuvalt, kes on süüdi pingetes Aasovi merel.

TALLINN, 28. november — Sputnik. USA väljaanne Stratfor ei keskendunud ainult Venemaa süüdistamisele ja jõudis järeldusele, et Ukraina valitsuse poolt pärast kokkupõrget tarvitusele võetud meetmed on tingitud nii sisepoliitilistest kaalutlustest kui ka riigi julgeolekuhuvidest ning süvendavad konflikti Venemaaga veelgi, edastab portaal Inosmi.

Mis juhtus

Venemaa ja Ukraina vaidlus pääsu üle Kertši väina kaudu Aasovi merele süvenes 25. novembril, kui Venemaa julgeolekuteenistuse FSB poolsõjaväestatud jõud desarmeerisid ja arestisid kaks väikest Ukraina sõjalaeva ja puksiiri, mis püüdsid väina läbida. Kuus Venemaa kinni peetud 24 meeskonnaliikmest said Ukraina laevadele pardalemineku käigus vigastada. Krimmi idapoolses osas asuv väin ühendab Aasovi merd Musta merega.

President Kersti Kaljulaid
© AP Photo / Aleksey FILIPPOV

Ukraina valitsus mõistis Venemaa tegevuse koheselt hukka ja süüdistas Moskvat sõjalises agressioonis. Ukraina president Petro Porošenko ütles, et 28. novembrist kehtestatakse riigis sõjaseisukord, mis kestab 30 päeva (seda võidakse pikendada). Ukraina ja Venemaa nõudsid viivitamatult ÜRO Julgeolekunõukogu kogumist.

Ameerika luurelennud Kertši väinas>>

Leping, Krimm ja kaubandus

Venemaa seisukohast muutus Krimmi taasliitumisel Venemaaga 2014. aastal 2003. aasta leping, mille alusel Ukraina võis Aasovi merd ja Kertši väina kasutada, kehtetuks. Venemaa väidab, et kontroll Krimmi üle muudab Kertši väina Venemaa siseveekoguks, kuid Kiiev ja enamik maailma riike ei tunnusta Krimmi kuulumist Venemaale ning Ukraina nõuab oma õigust kasutada väina ja merd ilma välise sekkumiseta. Mõni kuu tagasi teatas Ukraina, et ehitab aasta lõpuks Aasovi mere rannikule mereväebaasi, suurendades sellega pingeid.

Viimasel ajal on Venemaa suurendanud sekkumist Ukraina meretranspordi tegevusse piirkonnas. Ukrainale on juurdepääs Aasovi merele turvalisuse ja majandushuvide seisukohast oluline. Takistusteta laevaliikluse puudumisega väina kaudu kaotab ta tegelikult juurdepääsu oma tähtsatele sadamatele nagu Mariupol.

Miks see tähtis on

Tänase seisuga seisneb suurim oht konflikti eskaleerumises Venemaa ja Ukraina vaheliseks suuremaks sõjaliseks kokkupõrkeks. Mõlemad riigid on juba niigi kaasatud konflikti Donbassis, nii et selle süvenemine on üsna tõenäoline.

Arvestades Ukraina mereväe nõrkust, on vähetõenäoline, et Kiiev suudaks Venemaaga merel võidelda — kõik Ukraina katsed oma huve Aasovi merel ja Kertši väinas kaitsta on määratud läbikukkumisele. Olukorra edasise eskaleerumise oht tundub samuti suhteliselt minimaalne, kuna ukrainlased pole ilmutanud mingeid märke sõjaliseks vastulöögiks valmistumisest.

Hiljutise vahejuhtumi taga vaieldava kuuluvusega vetes võivad olla ka muud, nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised motiivid. Arvestades Ukraina sõjalist nõrkust Venemaaga võrreldes, eriti merel, on Kiievi huvides olla ülejäänud maailma, eriti Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide silmis pidevas Venemaa agressiooniohu seisundis.

Ameerika ja Venemaa suhete paranemine, mis seadustaks Krimmi annekteerimise ja enamiku Ida-Ukraina Donbassi piirkonna andmise venemeelsete jõudude kontrolli alla, oleks Kiievile katastroof. Ja kõigest paar päeva enne USA president Donald Trumpi kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga G20 konverentsil Argentiinas, esitab Ukraina oma merendusalased nõudmised ja juhib tähelepanu Venemaa sõjakusele.

Sellest hoolimata võis ta vaevalt arvata, et Venemaa tungib tema laevadele ja vahistab nende meremehed. Sõjaseisukorra väljakuulutamine aitab samuti tõmmata tähelepanu Venemaa tegevusele ja olukorrale Ukrainas. Ukraina jaoks on selle mereliikluse manöövri tulemuseks kas täiendav EL või USA surveavaldus Venemaale uute sanktsioonide kaudu või siis uus otsetoetus, eriti sõjavarustusega või sagedasemate NATO patrullide näol Musta mere piirkonnas.

NATO võib samuti mitmekordistada jõupingutusi Ukraina laevastiku arendamiseks, kuid selle praegust seisundit arvestades võtaks see toetuse-, koolituse- ja varustusealane abi aastaid. Venemaa sekkumise tase mõjutab ka Lääne reageeringut – mida karmimalt suletakse Ukrainale juurdepääs ja mida rangemalt vastab Venemaa Ukraina katsetele oma nõuded maksma panna, seda suurem on EL ja USA survemeetmete tõenäosus.

Saksamaa leidis viisi, kuidas Moskvat Kertši intsidendi eest karistada>>

Peale selle võib Ukraina gambiiti ja sellele järgnenud sõjaseisukorra väljakuulutamist seletada ka siseriiklike kaalutlustega. Ukraina presidendivalimised on kavandatud 2019. aasta märtsiks ja Porošenko kipub küsitluste kohaselt neid kaotama. Mõned opositsiooniliikmed on sõjaseisukorra väljakuulutamist nimetanud presidendi kavaluseks, et lükata valimised edasi või neid manipuleerida.

Sõjaseisundi ulatus ei ole veel selge ja pole kindel, et kõik seaduses ettenähtud võimalikud meetmed ka kasutusele võetakse. Mõned sõjaseisukorra regulatsioonid võimaldavad valitsusel piirata ja reguleerida meediat, sealhulgas televisiooni, raadiot ja ajakirjandust. Samuti võimaldavad need presidendivalimisi edasi lükata, muutes sõjaseisukorra poliitilise eelise saamise vahendiks. Valitsuse meetmed on tingitud nii siseriiklikest poliitilistest kaalutlustest kui ka riigi julgeoleku huvidest, mis veelgi suurendab konflikti Venemaaga.

Milline Kiievi loogika ka poleks, mõjutavad nädala lõpul aset leidnud sündmused negatiivselt habrast Ukraina majandust. 26. novembril langes grivna vahetuskurss USA dollari suhtes 1,6% ja laenude intressimäärad suurenesid kõrgeima määrani riigivõlakirjade müügist alates eelmisel aastal.

Provokatsioonid Mustal merel>>

Ukraina riigipanga juht Jakov Smoli kohtus 26. novembril riigi suurimate pankade esindajatega, et kinnitada neile Ukraina finantsilist stabiilsust. Riik on 2015. aastast Rahvusvahelise Valuutafondi programmis. Siiani ei ole Rahvusvaheline Valuutafond teatanud, et sõjaseisukord võiks programmi ohustada. Siiski jälgib ta tõenäoliselt Kiievi poolt riigi majanduses sõjaseisukorra ajal tehtud otsuseid väga tähelepanelikult, et näha, kas IMFi programmi tingimustest kinni peetakse.

58
Tagid:
provokatsioon, Kertši väin, Ukraina, Venemaa
Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (35)