Provokatsioon Kertši väinas

Miks Ukraina Kertši väinas Venemaad provotseeris

104
(Uuendatud 17:36 28.11.2018)
Ajakirjanduses vaieldakse jätkuvalt, kes on süüdi pingetes Aasovi merel.

TALLINN, 28. november — Sputnik. USA väljaanne Stratfor ei keskendunud ainult Venemaa süüdistamisele ja jõudis järeldusele, et Ukraina valitsuse poolt pärast kokkupõrget tarvitusele võetud meetmed on tingitud nii sisepoliitilistest kaalutlustest kui ka riigi julgeolekuhuvidest ning süvendavad konflikti Venemaaga veelgi, edastab portaal Inosmi.

Mis juhtus

Venemaa ja Ukraina vaidlus pääsu üle Kertši väina kaudu Aasovi merele süvenes 25. novembril, kui Venemaa julgeolekuteenistuse FSB poolsõjaväestatud jõud desarmeerisid ja arestisid kaks väikest Ukraina sõjalaeva ja puksiiri, mis püüdsid väina läbida. Kuus Venemaa kinni peetud 24 meeskonnaliikmest said Ukraina laevadele pardalemineku käigus vigastada. Krimmi idapoolses osas asuv väin ühendab Aasovi merd Musta merega.

President Kersti Kaljulaid
© AP Photo / Aleksey FILIPPOV

Ukraina valitsus mõistis Venemaa tegevuse koheselt hukka ja süüdistas Moskvat sõjalises agressioonis. Ukraina president Petro Porošenko ütles, et 28. novembrist kehtestatakse riigis sõjaseisukord, mis kestab 30 päeva (seda võidakse pikendada). Ukraina ja Venemaa nõudsid viivitamatult ÜRO Julgeolekunõukogu kogumist.

Ameerika luurelennud Kertši väinas>>

Leping, Krimm ja kaubandus

Venemaa seisukohast muutus Krimmi taasliitumisel Venemaaga 2014. aastal 2003. aasta leping, mille alusel Ukraina võis Aasovi merd ja Kertši väina kasutada, kehtetuks. Venemaa väidab, et kontroll Krimmi üle muudab Kertši väina Venemaa siseveekoguks, kuid Kiiev ja enamik maailma riike ei tunnusta Krimmi kuulumist Venemaale ning Ukraina nõuab oma õigust kasutada väina ja merd ilma välise sekkumiseta. Mõni kuu tagasi teatas Ukraina, et ehitab aasta lõpuks Aasovi mere rannikule mereväebaasi, suurendades sellega pingeid.

Viimasel ajal on Venemaa suurendanud sekkumist Ukraina meretranspordi tegevusse piirkonnas. Ukrainale on juurdepääs Aasovi merele turvalisuse ja majandushuvide seisukohast oluline. Takistusteta laevaliikluse puudumisega väina kaudu kaotab ta tegelikult juurdepääsu oma tähtsatele sadamatele nagu Mariupol.

Miks see tähtis on

Tänase seisuga seisneb suurim oht konflikti eskaleerumises Venemaa ja Ukraina vaheliseks suuremaks sõjaliseks kokkupõrkeks. Mõlemad riigid on juba niigi kaasatud konflikti Donbassis, nii et selle süvenemine on üsna tõenäoline.

Arvestades Ukraina mereväe nõrkust, on vähetõenäoline, et Kiiev suudaks Venemaaga merel võidelda — kõik Ukraina katsed oma huve Aasovi merel ja Kertši väinas kaitsta on määratud läbikukkumisele. Olukorra edasise eskaleerumise oht tundub samuti suhteliselt minimaalne, kuna ukrainlased pole ilmutanud mingeid märke sõjaliseks vastulöögiks valmistumisest.

Hiljutise vahejuhtumi taga vaieldava kuuluvusega vetes võivad olla ka muud, nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised motiivid. Arvestades Ukraina sõjalist nõrkust Venemaaga võrreldes, eriti merel, on Kiievi huvides olla ülejäänud maailma, eriti Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide silmis pidevas Venemaa agressiooniohu seisundis.

Ameerika ja Venemaa suhete paranemine, mis seadustaks Krimmi annekteerimise ja enamiku Ida-Ukraina Donbassi piirkonna andmise venemeelsete jõudude kontrolli alla, oleks Kiievile katastroof. Ja kõigest paar päeva enne USA president Donald Trumpi kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga G20 konverentsil Argentiinas, esitab Ukraina oma merendusalased nõudmised ja juhib tähelepanu Venemaa sõjakusele.

Sellest hoolimata võis ta vaevalt arvata, et Venemaa tungib tema laevadele ja vahistab nende meremehed. Sõjaseisukorra väljakuulutamine aitab samuti tõmmata tähelepanu Venemaa tegevusele ja olukorrale Ukrainas. Ukraina jaoks on selle mereliikluse manöövri tulemuseks kas täiendav EL või USA surveavaldus Venemaale uute sanktsioonide kaudu või siis uus otsetoetus, eriti sõjavarustusega või sagedasemate NATO patrullide näol Musta mere piirkonnas.

NATO võib samuti mitmekordistada jõupingutusi Ukraina laevastiku arendamiseks, kuid selle praegust seisundit arvestades võtaks see toetuse-, koolituse- ja varustusealane abi aastaid. Venemaa sekkumise tase mõjutab ka Lääne reageeringut – mida karmimalt suletakse Ukrainale juurdepääs ja mida rangemalt vastab Venemaa Ukraina katsetele oma nõuded maksma panna, seda suurem on EL ja USA survemeetmete tõenäosus.

Saksamaa leidis viisi, kuidas Moskvat Kertši intsidendi eest karistada>>

Mustal merel Venemaa riigipiiri ületamisel kinni peetud kolme Ukraina laeva meeskondades kokku on 24 inimest
© Фото : Пресс-служба пограничного управления ФСБ РФ по Республике Крым

Peale selle võib Ukraina gambiiti ja sellele järgnenud sõjaseisukorra väljakuulutamist seletada ka siseriiklike kaalutlustega. Ukraina presidendivalimised on kavandatud 2019. aasta märtsiks ja Porošenko kipub küsitluste kohaselt neid kaotama. Mõned opositsiooniliikmed on sõjaseisukorra väljakuulutamist nimetanud presidendi kavaluseks, et lükata valimised edasi või neid manipuleerida.

Sõjaseisundi ulatus ei ole veel selge ja pole kindel, et kõik seaduses ettenähtud võimalikud meetmed ka kasutusele võetakse. Mõned sõjaseisukorra regulatsioonid võimaldavad valitsusel piirata ja reguleerida meediat, sealhulgas televisiooni, raadiot ja ajakirjandust. Samuti võimaldavad need presidendivalimisi edasi lükata, muutes sõjaseisukorra poliitilise eelise saamise vahendiks. Valitsuse meetmed on tingitud nii siseriiklikest poliitilistest kaalutlustest kui ka riigi julgeoleku huvidest, mis veelgi suurendab konflikti Venemaaga.

Milline Kiievi loogika ka poleks, mõjutavad nädala lõpul aset leidnud sündmused negatiivselt habrast Ukraina majandust. 26. novembril langes grivna vahetuskurss USA dollari suhtes 1,6% ja laenude intressimäärad suurenesid kõrgeima määrani riigivõlakirjade müügist alates eelmisel aastal.

Provokatsioonid Mustal merel>>

Ukraina riigipanga juht Jakov Smoli kohtus 26. novembril riigi suurimate pankade esindajatega, et kinnitada neile Ukraina finantsilist stabiilsust. Riik on 2015. aastast Rahvusvahelise Valuutafondi programmis. Siiani ei ole Rahvusvaheline Valuutafond teatanud, et sõjaseisukord võiks programmi ohustada. Siiski jälgib ta tõenäoliselt Kiievi poolt riigi majanduses sõjaseisukorra ajal tehtud otsuseid väga tähelepanelikult, et näha, kas IMFi programmi tingimustest kinni peetakse.

104
Tagid:
provokatsioon, Kertši väin, Ukraina, Venemaa
Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (60)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega