Tallinn valmistub suure purjelaevade regati korraldamiseks, illustreeriv foto

Tallinn valmistub suure purjelaevade regati korraldamiseks

26
(Uuendatud 15:11 28.11.2018)
Purjelaevade avamereregatt The Tall Ships Races on suurüritus, mille käigus tulevad sadamasse umbes 50 suuremat, 30-40 väiksemat purjelaeva ning 30-50 suuremat purjejahti, kokku 3000-3500 meeskonnaliikmega.

TALLINN, 28. november — Sputnik. Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule otsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Tallinna linna ja Tall Ships Races International Limited vahel sõlmitava võõrustava sadama lepingu projekt ning antakse volitused Taavi Aasale lepingu allkirjastamiseks.

Leping on aluseks 2021. aastal Tallinnas rahvusvahelise purjeõppelaevade regati The Tall Ships Races korraldamiseks, vahendas Raepress. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on sadamad, mille vahel toimub regatt, valitud konkursi alusel.

"Tallinn esitas kandideerimistaotluse tänavu jaanuaris ja juunis avalikustas purjeõppeorganisatsioon Sail Training International otsuse, et 2021. aastal saab Tallinn rahvusvahelise suurte purjelaevade regati üheks võistlussadamaks," tõdes Belobrovtsev.

"2021. aasta võidusõit algab 27. juunil Klaipedast, seejärel suundub laevastik Peterburi, Tallinna ja Maarianhaminasse. Laevastik jõuab Tallinnasse 15. juulil ja jääb siia kuni 18. juulini. Regatt lõppeb 3. augustil Poolas Szczecinis. Pidulikuks teeb sündmuse tõik, et tegemist on järjekorras 65. regatiga."

Tallinn on avamereregati The Tall Ships Races 2021 ametlik sadam >>

Abilinnapea nentis, et Tallinna kandideerimise edukuse juures mängis rolli meie kogemus osaledes 2017. aasta regatil võistlusvälise vahesadamana kruiisietapil Kotkast Turusse. Kandideerimise eelduseks oli ka linna jätkuv toetus noorte purjeõppele.

"Käesoleva nädala lõpus toimub Hispaanias, Sevillas iga-aastane suur The Tall Ships Races konverents, kus mul on rõõm Tallinna esindajana öelda, et Tallinna Linnavalitsus on regati korraldamiseks sõlmitava võõrustava sadama lepingu projekti heaks kiitnud ning saatnud selle volikogule kinnitamiseks," lisas Belobrovtsev.

Sadama ala, Vanasadamast kuni Noblessneri sadamani muutub viieks päevaks merefestivali toimumiskohaks, pakkudes külastajatele meelelahutust, kaubandust, toitlustust ja merelisi tegevusi.

Omalt poolt on linn kohustatud pakkuma regatil osalevatele purjekatele ja purjelaevadele ning nende meeskondadele mahuka programmi, mis tutvustab Tallinna, loob võimaluse suhtluseks ja noortele suunatud tegevuse s.o purjeõppe arendamiseks.

The Tall Ships Races laevastiku eripära on selles, et kohustuslikult on purjekate meeskonnas vähemalt pooled 16-25 aastased noored. Tavaliselt on noorte osakaal kuni 85%.

Läänemerel toimuvad regatid 3-5 aasta järel, andes sadamalinnadele võimaluse hoogustada oma majanduslikku arengut ja suurendada sissetulekuid. Tavaliselt on laevastiku uudistama tulemine nii populaarne, et toob kohale sadu tuhandeid inimesi.

Merepäevadel toimub jalgpalli MM-i finaalmängude ühisvaatamine >>

The Tall Ships Races merefestivali korraldamise pärast käib Läänemere sadamalinnade vahel tihe konkurents. Läänemere sadamalinnadest on laevastikku võõrustanud pea kõik Läänemere äärsed pealinnad ja suuremad sadamalinnad.

Septembris külastasid Tallinna ühed maailma suurimaid purjelaevad — STV Sedov ja ja STS Mir. Pealinna elanikel ja külalistel oli ainulaadne võimalus ronida tasuta purjekate pardale, uurida merekoolide kursantidelt, kuidas purjed ehitatud on, jalutada tekil ja hoida tüüriratast.

Два парусника Мир и Седов в Таллинне
© Sputnik / Юлия Калинина
Septembris külastasid Tallinna ühed maailma suurimaid purjelaevad - STV Sedov ja ja STS Mir

Sedov osaleb sagedasti suurtel rahvusvahelistel purjeregattidel ja on regulaarselt osa võtnud ka 2021. aastal Tallinnasse jõudvast maailma suurimast purjeõppelaevade avamereregatist The Tall Ships Races.

117,5-meetrine purjelaev STV Sedov on neljamastiline parklaev ja üks maailma suurematest purjeõppelaevadest. Ta on 1921. aastal Saksamaal ehitatud kaubalaevaks, laeva esialgne nimi oli Magdelene Vinnen II, seejärel Kommodore Johnsen. 1945. aastal läks laev reparatsioonina Nõukogude Liidule ning sai uue nime vene polaaruurija Georgi Sedovi järgi.

Tänavu juunikuus avalikustas Rahvusvaheline Purjeõppe Organisatsioon otsuse, et 2021. aastal saab Tallinn rahvusvahelise suurte purjelaevade regati The Tall Ships Races üheks võistlussadamaks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Merepäevad pakkuvad rikkaliku meelelahutusprogrammi >>

The Tall Ships Races regati Eestisse saamine on olnud pikk protsess, mille raames tuli võõrustaval linnal kokku panna detailne projekt, mis tõestab, et sadamalinn on tõepoolest valmis ja suudab üle saja laeva vastu võtta. Viimati kandideeris Tallinn regati peasadamaks 2013. aastal, kuid ei osutunud valituks. 2017. aastal osaleti regati võistlusvälise vahesadamana.

"Regati näol on tegemist laevanduse tõelise pärliga, mida tahab enda juurde iga merelinn," sõnas Tallinna linnapea Taavi Aas.

26
Tagid:
leping, purjelaev, The Tall Ships Races, Tallinna linnavalitsus, Taavi Aas, Vadim Belobrovtsev, Tallinn, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega