Reeturid võlla!: eestlased avaldasid migratsiooni vastu meelt

"Reeturid võlla!": eestlased avaldasid migratsiooni vastu meelt

306
(Uuendatud 09:39 27.11.2018)
Riigikogu juurde kogunesid sajad meeleavaldajad, nõudes ühemõtteliselt välisminister Sven Mikseri tagandamist ja ÜRO ränderaamistikust loobumist.

TALLINN, 26. november — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Esmaspäeval, 26. novembril toimus Tallinnas Riigikogu hoone juures "reeturliku rändepoliitika" vastane meeleavaldus, mille korraldas opositsiooniline Konservatiivne rahvaerakond (EKRE).

Meeleavalduse läbiviimise kohavalikut selgitati asjaoluga, et samal päeval pidi istungisaalis toimuma valitsuse ja ühiskonna lõhestanud ÜRO ränderaamistiku* arutelu.

Пикет против присоединения Эстонии к Глобальному соглашению ООН о миграции
© Sputnik / Вадим Анцупов
Riigikogu juurde kogunesid sajad meeleavaldajad

Parlamendihoone ees toimunud protestiüritusele kogunes hoopis rohkem inimesi ja see kulges palju jõulisemalt kui novembri keskel Stenbocki maja juures toimunud samateemaline protestiüritus.

Võibolla oli põhjus kogunenute radikaalsemas meelestatuses, kes ei varjanudki oma negatiivsust suhtumist ränderaamistikku ja toetasid emotsionaalselt kõnelejaid. Pealegi on ränderaamistik viimastel päevadel saanud rahvuslikus meedias peamiseks kõneaineks.

Eesti rahva reeturid ja rassistlikud T-särgid

Paljudel meeleavaldajatel olid käes plakatid, millel välisminister Sven Mikserit ja tema kaasvõitlejaid Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, peaminister Jüri Ratast ja president Kersti Kaljulaidi nimetati Eesti rahva hävitajateks ja äraandjateks. Sealsamas oli püstitatud improviseeritud võllapuu ühes selge üleskutsega "Reeturid võlla!"

Пикет против присоединения Эстонии к Глобальному соглашению ООН о миграции
© Sputnik / Вадим Анцупов
"Reeturid võlla!": eestlased avaldasid migratsiooni vastu meelt

Oma osa sai ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Ühel osavõtjal oli palakat teadmata allikast pärit statistikaga: "Hitler tappis 17 miljonit inimest, Stalin — 23, Mao — 78. Merkel — kõik Euroopa põliselanikud?"

Rahvahulgas oli näha ka rassistlike kirjadega T-särke, mis kujutasid keelumärki mustanahalisel näol. Eesti lippude kõrval lehvis ka teiste ÜRO rändeleppega ühinemisest keeldunud Euroopa riikide, näiteks Ungari ja Poola lippe.

Ärge "sotsidele" sõna andke

Tähelepanuväärsel moel ei olnud meeleavaldusele kogunenud mitte ainult EKRE esindajad, vaid ka sotsiaaldemokraadid, kelle vastu meeleavaldus suunatud oli.

Участники пикета кричат и свистят в спину председателю Социал-демократической партии Евгению Осиновскому
© Sputnik / Вадим Анцупов
SDE esimees Jevgeni Ossinovski

Nende hulgas oli partei esimees Jevgeni Ossinovski, välisminister Sven Mikser, kultuuriminister Indrek Saar ja uus siseminister Katri Raik. Kogunenud olid nende ilmumisest väga häiritud ja ilmutasid nende suhtes agressiivsust.

Sotsiaaldemokraatidel õnnestus suurte raskustega rahvahulga vile ja kisa saatel suhelda vaid üksikute meeleavaldajatega.

Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand, kes kandideerib eelseisvatel valimistel Sotsiaaldemokraatide nimekirjas, üritas läbi murda poodiumil oleva mikrofonini, kuid rahvuskonservatiivid sundisid ta eemalduma.

Veelgi enam, Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles rahvahulgale, et Tarand oli väidetavalt purjus.

Mõne aja pärast lahkusid sotsiaaldemokraadid Riigikogu hoonesse.

Üks meeleavaldajatest, Alar, ütles portaalile Sputnik Eesti, et ta on eestlane ja tahab selleks ka jääda.

"See, et keegi sunnib meid võõramaalasi vastu võtma – olgu see ÜRO või mõni teine organisatsioon, on vastuvõetamatu — me peame selliseid küsimusi ise lahendama. Turistid — tulge, head inimesed — tulge, abielluge eestlastega. Kuid kui te tulete Eestisse minu kulul elama — seda ma ei taha!" ütles Alar.

Участник пикета Алар
© Sputnik / Вадим Анцупов
Piketil osaleja Alar

Ta on kindel, et kui Eesti võimud otsustavad siiski lõpuks ÜRO ränderaamistikule alla kirjutada, saab varsti meeleavaldajaid olema kordades rohkem.

"Tänane on vaid üks meeleavaldus, kuid siis tuleb varsti terve meeleavalduste laine. Hiljutiste uuringute kohaselt on 58% eestlastest riigi ÜRO ränderaamistikuga ühinemise vastu, seda pooldab ainult 20%. Kuid enamik, ma arvan, ei ole veel ohtu teadvustanud, mistõttu on minu arvates Eesti osalemise vastu ränderaamistikus tervelt kaks kolmandikku riigi elanikkonnast," lisas ta.

"Meie riik on väga väike ja kui sisserändajad hakkavad siia saabuma – kuhu siis meie läheme? Meid ei jäägi siis alles. Loomulikult ei tea me kogu tõde, kas ränderaamistikuga ühinemine kohustab Eestit millekski, kuid ma arvan, et see on nii. Vastasel juhul, miks meie riik nii pingutab, kui see leping on "lihtsalt paberitükk"?" ütles portaalile Sputnik Eesti üks teine osaleja Ülle.

Участница пикета Юлле
© Sputnik / Вадим Анцупов
Piketil osaleja Ülle

Valitsusekriis 2018

Küsimus ÜRO ränderaamistikuga ühinemisest tekitas valitsuses kriisi, kuna Isamaa vastuseisu tõttu jättis valitsus otsuse tegemata. Ratase, Ossinovski ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi kohtumine tülile lahendust ei toonud.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon esitas eelmisel esmaspäeval Riigikogu juhatusele avalduse eelnõu, millega Riigikogu toetaks ÜRO globaalse ränderaamistikuga ühinemist.

Uuring: enamik kodanikest on ränderaamistikuga ühinemise vastu >>

Sotsiaaldemokraatlik Erakond teatas, et soovib anda ÜRO ränderaamistikuga ühinemise küsimuse, mille osas valitsus Isamaa vastuseisu tõttu neljapäeval otsust ei langetanud, Riigikogu otsustada.

President Kersti Kaljulaid, kes peaks 10.-11. detsembril Marrakechis toimuval tippkohtumisel Eesti ühinemisest ränderaamistikuga teada andma, on öelnud, et ei sõida Marokosse, kui valitsus seda ei toeta.

Pärast koalitsioonierakondade juhtidega kohtumist ütles Kaljulaid, et toetab ränderaamistiku küsimuse arutamist parlamendis ning näeks hea meelega. Kiiret menetlust Riigikogus toetas eelmisel esmaspäeval ka peaminsiter Jüri Ratas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

306
Tagid:
ränderaamistik, migratsioon, meeleavaldajad, pikett, ÜRO, EKRE, Sven Mikser, Kersti Kaljulaid, Eesti, Tallinn
Teema:
Euroopa rändekriis (101)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega