Eesti hakkab uurima mikroplasti mõju merele, illustreeriv foto

Eesti hakkab uurima mikroplasti mõju merele

46
(Uuendatud 17:10 26.11.2018)
Eesti ühendab üheteistkümne Euroopa riigiga jõud, et selgitada välja, kust ja kuidas mikroplast merre satub, kui levinud see on ning mil viisil merekeskkonda mõjutab.

TALLINN, 26. november — Sputnik. "Me ei tea praegu väga täpselt, kui laialdaselt mered plastiosakestega reostunud on, kuid juba esialgsed uuringud annavad põhjust muretsemiseks," märkis keskkonnaminister Siim Kiisler. "Just seepärast ongi oluline, et Eesti ühineks rahvusvahelise uuringuga."

Keskkonnaministeeriumi teadusnõunik Katarina Viik selgitas, et merre või siseveekogudesse sattudes võib mikroplast põhjustada vee-elustiku lämbumist, nende organite ummistusi ja muid vigastusi.

"Välistatud pole ka mikroplasti alla neelanud kalade jõudmine inimese toidulauale," lisas ta.

Eesti randades ja sadamaaladel vedeleb plastprügi, millest ülekaalukalt suure osa moodustavad pakendid ja ühekordsed nõud. Läänemere merekeskkonnakaitse komisjoni HELCOM andmetel avaneb sarnane pilt kõigis Läänemere randades. Plast võib püsida keskkonnas pikka aega ja laguneda murettekitavaks mikroplastiks. Viimast toodetakse ja lisatakse toodetesse ka tahtlikult.

EL-i liikmesriigid toetasid ühekordsete plastikesemete keelustamist >>

Eestis hakati mere ülemistes kihtides leiduva mikroplasti koguste hindamiseks esimesi uuringuid tegema 2016. aastal. Tänavu käivitas TalTechi meresüsteemide instituut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetusel lisauuringud mikroprügi koguste ja iseloomu väljaselgitamiseks.

Läänemere kalad on mürgised, illustreeriv foto
© Sputnik / Игорь Зарембо

Et saada suuremat selgust just mikroplastireostusest ja hakata välja töötama lahendusi selle vähendamiseks, korraldab rahvusvaheline ühisalgatus Ookean, kuhu kuuluvad Belgia, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Island, Iirimaa, Itaalia, Malta, Norra, Portugal, Hispaania ja Rootsi, nüüd riikidevaheliste uurimisprojektide konkursi eelarvega ligi 9,2 mln eurot.

Eesti panustab omalt poolt 200 000 eurot, mille panevad välja Keskkonnaministeerium ja Eesti Teadusagentuur.

Konkursile võib esitada projekte, milles osalevad vähemalt kolme liikmesriigi esindajad. Projektitaotluste esitamise tähtaeg on 28. veebruaril 2019.
Uuringukutse on leitav aadressilt.

Tai rannavetes leitud prügisaar liigub suvitusalade suunas >>

EL-i liikmesriigid toetasid ühekordsete plastikesemete keelustamist, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. EL-i 28 liikmesriiki avaldasid ettepanekule toetust pärast Euroopa Parlamendi hääletust eelmisel nädalal, millega toetati ühekordsete esemete nagu kõrte, söögiriistade, vatitikkude ja õhupallipulkade keelustamist.

Keskkonnaminister Marko Pomerants osaleb täna ja homme Euroopa Liidu keskkonnaministrite mitteametlikul kohtumisel, kus räägitakse merekeskkonna kaitsest
© Sputnik / Всеволод Тарасевич

Mikroplastiku mõjud inimorganismile võivad olla väga erinevad, alates vähist, mutageenide tekkest, sisemiste organite töö häiretest kuni viljakuse kahanemiseni, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tänapäeval domineerib mereprügis just plast, mis laguneb looduses väga aeglaselt ning võib olla ka toksiline. Mereprügisse võivad loomad, linnud ja kalad kinni jääda (näiteks võrgusarnase ehitusega pakendiümbrised) või seda alla neelata, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu kevadel.

Mereprügi teemat on käsitletud Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivis, mille järgi peavad liikmesriigid hiljemalt aastaks 2020 tagama oma mereala hea keskkonnaseisundi.

Lisaks käsitletakse mereprügi vähendamise meetmeid ka ringmajanduse tegevuskavas ning selle ühes meetmes ehk plastistrateegias, mis aitab kaasa plastide ringlussevõtu suurendamisele.

46
Tagid:
uuring, merekeskkond, mikroplast, reostus, tervis, meri, prügi, plastik, Keskkonnaministeerium, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega