Eesti hakkab uurima mikroplasti mõju merele, illustreeriv foto

Eesti hakkab uurima mikroplasti mõju merele

17
(Uuendatud 17:10 26.11.2018)
Eesti ühendab üheteistkümne Euroopa riigiga jõud, et selgitada välja, kust ja kuidas mikroplast merre satub, kui levinud see on ning mil viisil merekeskkonda mõjutab.

TALLINN, 26. november — Sputnik. "Me ei tea praegu väga täpselt, kui laialdaselt mered plastiosakestega reostunud on, kuid juba esialgsed uuringud annavad põhjust muretsemiseks," märkis keskkonnaminister Siim Kiisler. "Just seepärast ongi oluline, et Eesti ühineks rahvusvahelise uuringuga."

Keskkonnaministeeriumi teadusnõunik Katarina Viik selgitas, et merre või siseveekogudesse sattudes võib mikroplast põhjustada vee-elustiku lämbumist, nende organite ummistusi ja muid vigastusi.

"Välistatud pole ka mikroplasti alla neelanud kalade jõudmine inimese toidulauale," lisas ta.

Eesti randades ja sadamaaladel vedeleb plastprügi, millest ülekaalukalt suure osa moodustavad pakendid ja ühekordsed nõud. Läänemere merekeskkonnakaitse komisjoni HELCOM andmetel avaneb sarnane pilt kõigis Läänemere randades. Plast võib püsida keskkonnas pikka aega ja laguneda murettekitavaks mikroplastiks. Viimast toodetakse ja lisatakse toodetesse ka tahtlikult.

EL-i liikmesriigid toetasid ühekordsete plastikesemete keelustamist >>

Eestis hakati mere ülemistes kihtides leiduva mikroplasti koguste hindamiseks esimesi uuringuid tegema 2016. aastal. Tänavu käivitas TalTechi meresüsteemide instituut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetusel lisauuringud mikroprügi koguste ja iseloomu väljaselgitamiseks.

Läänemere kalad on mürgised, illustreeriv foto
© Sputnik / Игорь Зарембо

Et saada suuremat selgust just mikroplastireostusest ja hakata välja töötama lahendusi selle vähendamiseks, korraldab rahvusvaheline ühisalgatus Ookean, kuhu kuuluvad Belgia, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Island, Iirimaa, Itaalia, Malta, Norra, Portugal, Hispaania ja Rootsi, nüüd riikidevaheliste uurimisprojektide konkursi eelarvega ligi 9,2 mln eurot.

Eesti panustab omalt poolt 200 000 eurot, mille panevad välja Keskkonnaministeerium ja Eesti Teadusagentuur.

Konkursile võib esitada projekte, milles osalevad vähemalt kolme liikmesriigi esindajad. Projektitaotluste esitamise tähtaeg on 28. veebruaril 2019.
Uuringukutse on leitav aadressilt.

Tai rannavetes leitud prügisaar liigub suvitusalade suunas >>

EL-i liikmesriigid toetasid ühekordsete plastikesemete keelustamist, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. EL-i 28 liikmesriiki avaldasid ettepanekule toetust pärast Euroopa Parlamendi hääletust eelmisel nädalal, millega toetati ühekordsete esemete nagu kõrte, söögiriistade, vatitikkude ja õhupallipulkade keelustamist.

Keskkonnaminister Marko Pomerants osaleb täna ja homme Euroopa Liidu keskkonnaministrite mitteametlikul kohtumisel, kus räägitakse merekeskkonna kaitsest
© Sputnik / Всеволод Тарасевич

Mikroplastiku mõjud inimorganismile võivad olla väga erinevad, alates vähist, mutageenide tekkest, sisemiste organite töö häiretest kuni viljakuse kahanemiseni, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tänapäeval domineerib mereprügis just plast, mis laguneb looduses väga aeglaselt ning võib olla ka toksiline. Mereprügisse võivad loomad, linnud ja kalad kinni jääda (näiteks võrgusarnase ehitusega pakendiümbrised) või seda alla neelata, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu kevadel.

Mereprügi teemat on käsitletud Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivis, mille järgi peavad liikmesriigid hiljemalt aastaks 2020 tagama oma mereala hea keskkonnaseisundi.

Lisaks käsitletakse mereprügi vähendamise meetmeid ka ringmajanduse tegevuskavas ning selle ühes meetmes ehk plastistrateegias, mis aitab kaasa plastide ringlussevõtu suurendamisele.

17
Tagid:
uuring, merekeskkond, mikroplast, reostus, tervis, meri, prügi, plastik, Keskkonnaministeerium, Eesti