Tankitõrjesüsteem

Riik ostab pikamaa tankitõrjesüsteemi tõenäoliselt Saksamaa firmalt

91
(Uuendatud 14:52 20.11.2018)
Uued tankitõrjesüsteemid on koos jalaväe lahingumasinate, iseliikuvate suurtükkide, uute automaatide ning sõjaaja üksuste varustuse ja varude täiendamisega riigikaitseliste hangete selle aastakümne prioriteetide seas.

TALLINN, 20. november — Sputnik. Kaitseinvesteeringute keskuse 40 miljoni eurosele hankele pikamaa tankitõrje relvasüsteemide ostuks esitas ainsana taotluse Saksa firma EuroSpike GmbH, vahendas Pealinn viitega BNSle.

Kuna hangitava tankitõrjesüsteemi laskekaugus peab olema vähemalt 4000 meetrit, võib kaitsevägi juhul, kui EuroSpike'i taotlus ja pakkumus vastavaks ja edukaks tunnistatakse, osta Spike LR, Spike LR2 või Spike ER rakette. Spike LR-i laskeulatus on kuni 4 kilomeetrit, kahel viimasel raketitüübil on see vastavalt kuni 5,5 või 8 kilomeetrit.

Vene kaitseministeerium näitas kaadreid "Armatast">>

Kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonnajuhataja Priit Soosaare sõnul peavad relvad olema seeriatootmises ning kasutuses vähemalt ühe NATO riigi armees. Hanke raames on kavas osta vähemalt 18 relvasüsteemi koos laskemoonaga, samuti peab hange sisaldama lisavarustust, tehnilist tuge ja väljaõpet.

"Hangitav süsteem parandab oluliselt jalaväebrigaadide tankitõrjevõimekust, kuna suureneb laskekaugus ning võimalust vastast mõjutada ka siis, kui ta on otsenähtavuse ulatusest väljas," ütles kaitseväe-poolne hanke koordinaator, major Alar Karileet oktoobris.

"Tegemist on täna kaitseväes kasutatavate tankitõrjerelvade edasiarendusega, millel on niinimetatud "lase – vaatle – korrigeeri" laskevõimekus. Raketi eesosas asuv kaamera võimaldab sihturil näha sama pilti, mida näeb rakett, ning seega on võimalik rakett täpsemalt sihtmärgile suunata. Seda ka olukorras, kus otsene silmside sihturi ja sihtmärgi vahel puudub," selgitas ta.

Karileeti sõnul peab relv koos laskemoona ja lisavarustusega olema kasutatav nii sõidukile kinnitatuna kui ka jalastunud üksusel ning olema jõukohane kaasas kanda.

Kas NATO peaks "Armatat" kartma?>>

Hangitavad relvasüsteemid on mõeldud jalaväebrigaadide tankitõrjekompaniide relvastuse uuendamiseks, kus neid õpivad kasutama ajateenijad. "Kõnealuste süsteemide väljaõpe on tänu kaasaegsetele matke- ja treeningseadmetele väga kiire, kuluefektiivne ning tõhus. Eesti kaitseväe tegevväelastest instruktorite väljaõpe on samuti hanke oluline osa," ütles Karileet.

Spike LR raketid, mille maksimaalne laskeulatus on 4 kilomeetrit, on muuhulgas ka Läti ja Leedu kaitsejõudude kasutuses.

Eesti kaitseväe relvastuses on praegu tankitõrjeraketisüsteemid Mapats ja Milan ning tankitõrjekompleksid Javelin.

Lavrov: USA võib toimetada Ukrainale relvastust läbi Balti riikide>>

Major Karileet ütles BNS-ile, et Mapats on küll kaitseväes olemas, aga see pole enam aktiivses kasutuses. Mapatsile ei toodeta enam juurde laskemoona ning relvasüsteem ise on vananenud, märkis ta.

"Iga kaitseväes kasutusel olev tankitõrjesüsteem ja ka uus hangitav süsteem on oma otstarbega. Tehnika areneb pidevalt ning teatud süsteemid, näiteks Milan, hakkavad jõudma oma elukaare lõpule. Uute relvasüsteemide hankimine ja kaitseväe võimekuste järjepidev uuendamine on tavapärane," sõnas major Karileet.

Major Karileet lisas, et keskmaa tankitõrjevõimekus on Eestil olemas. "Kaitseväes kasutuses oleva määratluse järgi on Javelin keskmaa tankitõrjesüsteem."

Uued tankitõrjesüsteemid on koos jalaväe lahingumasinate, iseliikuvate suurtükkide, uute automaatide ning sõjaaja üksuste varustuse ja varude täiendamisega riigikaitseliste hangete selle aastakümne prioriteetide seas.

Tankitõrjerelvade hanke puhul on tegemist konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega, mille tulemusel on kavas sõlmida seitsme aasta pikkune raamleping.

Hanke eeldatav maksumus koos täiendava ostuvõimalusega on 40 miljonit eurot.

Mõtisklus "Javelin" rakettide mõjust maksumaksja vaimsele seisundile>>

EuroSpike GmbH omanikeks on Saksa relvatootjad Diehl BGT Defence ja Rheinmentall Defence Electronics võrdselt 40-protsendiliste osalustega, 20 protsenti kuulub süsteemi välja arendanud Iisraeli relvatootjale Rafael Advanced Defense Systems läbi Hollandi valdusfirma ERCAS B.V.

Tankitõrje raketisüsteemid
Tankitõrje raketisüsteemid
91
Tagid:
tankitõrjesüsteem, kaitsevägi, NATO, armee, Eesti
Teema:
Relvastus (196)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega