Sotsid esitasid Riigikogule ränderaamistikku toetava avalduse eelnõu

Sotsid esitasid parlamenti rändelepet toetava avalduse

70
(Uuendatud 16:43 19.11.2018)
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon esitas Riigikogu juhatusele avalduse eelnõu, millega Riigikogu toetaks ÜRO globaalse ränderaamistikuga ühinemist.

TALLINN, 19. november — Sputnik. Sotside fraktsioon annab Riigikogu avalduse "ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta" eelnõu menetlusse kell kolm algaval Riigikogu istungil, teatas fraktsiooni pressiesindaja, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond teatas, et soovib anda ÜRO ränderaamistikuga ühinemise küsimuse, mille osas valitsus Isamaa vastuseisu tõttu neljapäeval otsust ei langetanud, Riigikogu otsustada.

Koalitsioonipartnerid lahkasid valitsuses tekkinud pingeid >>

Valitsuskoalitsiooni suurim partner Keskerakond teatas, et toetab küsimuse arutamist Riigikogus, Isamaa on selle vastu. Vastasseis on viinud valitsuse kriisi.

"Eelnõu koostajad on arvamusel, et lisaks seadusloomele on rahva poolt valitud kogul kohustus arutada ja võtta seisukoht ühiskonnas olulistes küsimustes. Kuna ÜRO Globaalne Ränderaamistik ei kuulu ratifitseerimisele Riigikogus, siis on eelneva seiskoha võtmiseks kõige sobilikum Riigikogu avalduse vorm.

Algatajad on veendunud, et avalduse vastuvõtmise korral on Riigikogu ühemõtteliselt deklareerinud Eesti Vabariigi kuulumist nende maailma riikide hulka, kes mõistavad, et üksinda ei suuda ükski riik rändetulva peatada," öeldakse otsuse eelnõule lisatud seletuskirjas.

Ratas: igati mõistetav, et ühiskonnas palju vastukaja leidnud küsimusi käsitletakse Riigikogus

"Olen alati rõhutanud, et Eesti on parlamentaarne vabariik, mistõttu on igati mõistetav, kui ühiskonnas palju vastukaja leidnud küsimusi käsitletakse ka Riigikogu tasandil," sõnas peaminister Jüri Ratas.

"Pean põhjendatuks, et arutame ÜRO Globaalse Ränderaamistiku temaatikat parlamendi saalis, mida on juba varasemalt taotlenud mitmed Riigikogu liikmed," lisas Ratas.

Eesti 200 soovitus: peaminister peab justiits- ja välisminister välja >>

"Pärast valitsuskabinetis toimunud arutelu, kus me kahjuks ränderaamistiku osas üksmeelele ei jõudnud, on sellele avalikult oma ühese ja kindla hinnangu andnud ka õiguskantsler Ülle Madise. Õiguskantsler viitas väga selgelt, et tegemist ei ole lepinguga ning see ei pane riikidele õiguslikke kohustusi. See hinnang annab kindlasti olulise panuse ka Riigikogule oma seisukoha kujundamiseks," kirjutas Ratas sotsiaalmeedias.

"Eesti otsustab oma migratsioonipoliitika üle ka tulevikus iseseisvalt, seda ei saa ega soovi keegi meile ette kirjutada. Küll aga aitab ränderaamistik parandada rahvusvahelist rändealast mõistmist ja koostööd, tõkestada ebaseaduslikku rännet ning kaitsta ka meie inimeste õigusi välisriikides."

Alljärgnevalt avaldab BNS avalduse eelnõu täisteksti. SDE fraktsiooni esindaja rõhutas, et välistatud ei ole selles mõned keelelised parandused või täpsustused.

Avaldus globaalse ränderaamistiku kohta

ÜRO Globaalne Ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik, seda on rõhutanud ka Eesti Vabariigi õiguskantsler. See on ÜRO liikmesriikide poolt ühiselt läbi räägitud deklaratsioon, mis annab meile võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja —smugeldamisega ning kaitsta Eesti inimeste õigusi välisriikides.

Globaalne Ränderaamistik rõhutab fundamentaalset põhimõtet, et igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Riigikogu rõhutab Globaalse Ränderaamistiku toetamisel järgmisi põhimõtteid:

  • Globaalne Ränderaamistik austab riikide suveräänsust ja kinnitab riikide võõrandamatut õigust kujundada oma immigratsioonipoliitikat ja —seadusandlust.
  • Globaalne Ränderaamistik ei loo uusi õiguslikke kategooriaid. Igale inimesele laienevad rahvusvahelised põhiõigused ja vabadused, seda ka rändes osalejatele. Küll aga pole sisseränne inimõigus, vaid seda reguleerivad riigid oma siseriiklike õigusaktidega.
  • Globaalne Ränderaamistik peab esmatähtsaks tõhusat piiride haldamist riikide julgeoleku tagamiseks.
  • Olukorras, kus riigid on silmitsi ebaregulaarse ja illegaalse sisserändega on ÜRO raamistik oluline, et riigid oma kodanikud tagasi võtaksid. Tagasisaatmise võimaluse tagamine on oluline osa kogu Raamistikust.
  • Globaalne Ränderaamistik rõhutab vajadust tegeleda ebaregulaarse rände algpõhjustega ja teha jõupingutusi ÜRO Kestliku Arengu Eesmärkide 2030 (2030 Agenda for Sustainable Development) elluviimiseks.
  • Globaalse Ränderaamistikuga ei võta riigid kohustust avardada seaduslikke rändekanaleid.

Riigikogu toonitab, et Raamistikus toodud võimalikud tegevused iga eesmärgi saavutamiseks on loetelu näidetest, aitamaks kaasa Raamistiku eesmärkideni jõudmisel. Iga riik on vaba ja suveräänne otsustama, kas ja milliseid neist oma edasistes tegevustes kasutada.

Riigikogu väljendab veendumust, et Raamistiku eesmärgid aitavad kaasa ebaseadusliku rände vastu võitlemisele ja selle vähendamisele, leevendades muuhulgas negatiivseid tagajärgi selle ohvrite jaoks.

Eesti Vabariigi Riigikogu toetab ÜRO Globaalse Ränderaamistiku vastuvõtmist.

Valitsus ei jõudnud kabinetinõupidamisel ÜRO globaalse ränderaamistiku toetamise küsimuses konsensusele. Seega ei antud ränderaamistikuga ühinemisele valitsuse toetust, vahendas uduisteportaal Sputnik Eesti eelmise nädala lõpus.

Valitsuspartnerite vahel tekkisid pinged pärast seda, kui Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinovski tegi peaminister Jüri Ratasele (KE) ettepaneku, et see vabastaks justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ametist, sest Reinsaluga koos sotsid valitsuses ei jätka.

Valitsusekriis 2018 >>

Koalitsioonipartnerid kogunesid pühapäeval Stenbocki majja, et arutada valitsuses tekkinud pingeid. Lahendust pühapäeval ei leitud ning arutelud jätkuvad.

Ratas ütles pühapäeval kohtumise eel, et koalitsioonipartnerite emotsioonid on vaibunud ning ta näeb kolmel partneril tahet praeguse valitsusliiduga edasi minna.

70
Tagid:
ränderaamistik, rändelepe, poliitika, migratsioon, rändekriis, SDE, Riigikogu, Jevgeni Ossinovski, Eesti
Teema:
Valitsusekriis 2018 (25)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega