Eesti riigimetsandus saab saja-aastaseks, illustreeriv foto

Eesti riigimetsandus saab saja-aastaseks

23
(Uuendatud 19:53 13.11.2018)
13. novembril möödub sada aastat Eesti riikliku metsasüsteemi sünnist. Eesti metsa pindala on selle ajaga kasvanud enam kui kaks korda ja jõutud on Euroopa metsarikkaimate riikide hulka. Juubeli puhul avati RMK Sagadi metsakeskuses näitus "100 sammu metsateel".

TALLINN, 13. november — Sputnik. "Eesti riigimetsandus on alati tuginenud teadmistele ja haritud metsameestele ja —naistele, nii ka praegu," ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas näituse avamisel, edastab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

"Meil on olemas mets, korralikud tööriistad ja teadmine, kuidas neid kasutada. Me oskame metsa hoida ja kasvatada ning ainuke, mida vajame, on see, et järgmised 100 aastad tagavad meile stabiilse riigikorra – siis suudame tagada kõigi metsast saadavate hüvede pakkumise tänasest veelgi suuremas mahus," lisas Kallas.

Eesti riiklik metsavalitsus alustas tegevust 13. novembril 1918, mil lõpetati Eestimaa provintsiaalvalituse metsaosakonna ja Tallinna metsainspektsiooni tegevus.

Arvamusfestivalil said metsahuvilised võimaluse suud puhtaks rääkida >>

Iseseisvunud Eestis muutus puit järjest olulisemaks materjaliks tööstuses ja esikohale tõusis jätkusuutlik metsamajandus. Endised põllumaad ja raiesmikud istutati, sageli kaasati ka kohalikke inimesi ja kooliperesid. 1939. aastaks kasvas esimeste iseseisvumise aastate 20 protsendiline metsapindala 34 protsendini ning jõudis taasiseseisvunud Eestis 51 protsendini.

"Tänane metsapindala on selline, mida suurendada tarvis ei ole. Enam tuleb panustada metsa hooldustöödele ja raiutud metsa asemele uut kasvama pannes mõelda eelkõige metsade elurikkusele ning kuidas vastu panna kliimamuutustele," rääkis Kallas.

Metsauuendamise kõrval muutus oluliseks looduskaitse ja metsa puhkevõimaluste loomine, mis on samuti alati olnud riigimetsanduse eest vedada.

"Riigimetsa puhkevõimalustega oleme ka tänaseks jõudnud rahuldavale tasemele, looduskaitsetöödega, eelkõige rikutud looduskoosluste taastamisega, tuleb veel vaeva näha. Aga ka siin on eesmärgid püstitatud ja lähisaastatel ka saavutatavad," rääkis Kallas.

Juubeli puhul avati RMK Sagadi metsakeskuses näitus "100 sammu metsateel", mis on austusavaldus ja tänu kõigile neile, kes selle sajandi jooksul on aidanud kaasa metsanduse arengule ning kummardus meie Eesti metsale.

Näitus annab ülevaate metsanduses saja aasta jooksul toimunud tähtsamatest suundumustest ja sündmustest, kogub kokku väärtuslikud fotod, ringvaated ja lood metsast ning toob uudistamiseks välja märgilised tööriistad ja sümbolid.

Puidu põletamise vastu Ida-Viru jaamades ollakse kolmeteistkümnes riigis >>

Näitus on avatud Sagadi härrastemaja II korrusel iga päev kell 10-16. Pilte näitusest saab vaadata siin.

ÜRO Peaassamblee algatusel tähistati 21. märtsil rahvusvahelist metsapäeva, mille tähistamisega rõhutatakse kõigi metsade ja metsatüüpide tähtsust maailma ökoloogilise tasakaalu säilimiseks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Keskkonnaminister Siim Kiisler rõhutas, et praegu on umbes pool Eestit kaetud metsaga, kuid metsarohkus ei tähenda paraku seda, et metsandusega on kõik korras. Üks suuri probleeme on see, et meile on väga vähe alles jäänud sajanditevanuseid põlismetsi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Paides toimus augusti keskel kuues Arvamusfestival. Arvamusfestivali metsaalal toimunud debattides arutleti Eesti metsa tulevikust saja aasta pärast, poliitikakujundamise üle metsadebati näitel ja keskkonnahüvedest metsades. Arutlustes lõi aktiivselt kaasa metsaalale kogunenud publik, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

13. novembril möödub ka Siseministeeriumi asutamisest 100 aastat. Sel puhul tutvustatakse värskelt valminud raamatut "Siseministeerium 100: vabadussõjast droonideni", kuhu on kogutud ministeeriumi olulisemad sündmused ning seni rääkimata lood, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Esmaspäeval, 12. novembril möödus sada aastat Eesti politsei loomisest 1918. aastal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Pidulikul aastapäeval kuulutas politsei välja avaliku lastelaulude konkursi "Lapseks olemise rõõm". PPA peadirektor Elmar Vaheri sõnul sõltub tuleviku Eesti turvalisus sellest, kui õnnelikud on praegused lapsed.

Aastal 2018 tähistab Eesti Vabariik oma saja aasta juubelit. EV100 juubeliperiood algas 16. aprillil selle sündmuse meenutamisega ning kestab 2. veebruarini 2020, mil möödub 100 aastat Tartu rahu sõlmimisest.

23
Tagid:
metsasüsteem, metsandus, riigimets, mets, näitus, RMK, Aigar Kallas, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega