Siseministeerium tähistab oma sajandat aastapäeva

Siseministeerium tähistab oma sajandat aastapäeva

43
(Uuendatud 12:49 13.11.2018)
Teisipäeval, 13. novembril möödub siseministeeriumi asutamisest 100 aastat. Sel puhul tutvustatakse värskelt valminud raamatut "Siseministeerium 100: vabadussõjast droonideni", kuhu on kogutud ministeeriumi olulisemad sündmused ning seni rääkimata lood.

TALLINN, 13. november — Sputnik. Siseminister Andres Anvelti sõnul on saja-aastase ministeeriumi lugu justkui niit, mis õmbleb Eesti riigi ajaloos erinevad sündmused kokku, seisab Siseministeeriumi kodulehel.

Elmar Vaher politsei sajandal juubelil: siseneme kohe kriisiaega >>

"Siseministeeriumi ajaloo kaante vahele talletamine on väärikas kingitus ka kõigile tänastele siseministeeriumi töötajatele, kes oma tööga meie riigi siseturvalisuse eest hoolitsevad," ütles siseminister.

Politsei tähistas enda sajandat juubelit pereüritustega, illustreriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Raamatu autorid on ajaloolased Lauri Kann ja Anu Raudsepp. Raudsepa sõnul selgitatakse raamatus, millised on taasiseseisva Eesti suurimad saavutused seoses siseministeeriumiga. "Eesti pole jõudnud Euroopa rikkaimate, küll aga turvalisemate riikide hulka.

Selles, et taasiseseisvuse algaastate kõrge kuritegevusega maast on jõutud turvalisse ja stabiilsesse riiki, on suured teened siseministeeriumil, kes andis sellesse oma panuse. Juba tollal tuli ministeeriumil vastata küsimustele, kuidas turvalisust võimalikult hästi tagada," sõnas Raudsepp.

Raamatust leiab põhjaliku ajalooülevaate, kuid lisaks on raamatulugejal võimalik leida vähetuntud detaile. Näiteks leiab raamatulugeja vastused küsimustele, kellele kuulus 1930. aastatel salapiiritust vedanud Eesti laev ja kuidas õmmeldi välispassi viisasid. Lisaks on juttu ka siseministeeriumi esimestest ruumidest Tallinna Raekoja platsil asuvas korteris ning toonastest transpordivahenditest.

Siseministeeriumi asutamise ajaks loetakse 13. novembrit 1918. aastat. Pärast okupatsioonivägede lahkumist astus 12. novembril ametisse Ajutine Valitsus, sellele järgnevast päevast pärinevad ka siseministeeriumi esimesed kirjalikud allikad.

Esmaspäeval, 12. novembril möödus sada aastat Eesti politsei loomisest 1918. aastal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Pidulikul aastapäeval kuulutas politsei välja avaliku lastelaulude konkursi "Lapseks olemise rõõm". PPA peadirektor Elmar Vaheri sõnul sõltub tuleviku Eesti turvalisus sellest, kui õnnelikud on praegused lapsed.

Siseminister vastas majandusministrile: kiiruskaamerad peaksid tunduvalt mobiilsemad >>

"Eestis on liiga palju lapsi, kes elavad hirmu ja vägivalla keskel ning politsei pingutab selle nimel, et ohus lapsed ei jääks märkamata ja saaks abi. Mida rohkem turvatunnet ja inimlikke väärtusi suudame praeguste laste jaoks luua, seda suurema tõenäosusega saavad neist tulevikus ennast ja teisi hoidvad täiskasvanud," ütles ta.

Politsei laulukonkursile oodatakse palasid lastele tähtsatest teemadest ja sellest, kuidas väikesed inimesed maailma tajuvad. Tekstides ei pea kajastuma politsei töövaldkond ega politseiniku amet. Eelkõige hinnatakse palades lapsepärasust ja neis kõlavaid inimlikke väärtusi.

Siseministeerium
© Sputnik / Вадим Анцупов

Laulud peavad sobivad laulmiseks solistidele, mudilas- või poistekoorile koos Politsei- ja Piirivalveorkestri või ansambliga. Laulude pikkus on kuni kolm minutit ja konkursist võivad osa võtta kõik laululoojad.

Esitatud paladest valib žürii välja kuni 15 laulu, mis plaadistatakse ning koostatakse ka noodivihik.

Laulude esitamise tähtaeg on 4. märts 2019.

Rohkem infot konkursi kohta leiad PPA kodulehelt.

Aastal 2018 tähistab Eesti Vabariik oma saja aasta juubelitEV100 juubeliperiood algas 16. aprillil selle sündmuse meenutamisega ning kestab 2. veebruarini 2020, mil möödub 100 aastat Tartu rahu sõlmimisest.

43
Tagid:
kuupäevad, juubel, raamat, julgeolek, 100. aastapäev, siseministeerium, Andres Anvelt, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega