Urmas Reinsalu

Reinsalu: valitsus ei andnud presidendile ÜRO rändeleppe osas volitusi

29
President Kersti Kaljulaid rõhutas kolmapäeval ÜRO peaassambleel kõneledes Eesti soovist saada valitud ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, sidudes Eesti võimekused ja maailmaprobleemid.

TALLINN, 10. november — Sputnik. Justiitsminister Urmas Reinsalu kirjutab sotsiaalmeedias, et valitsus ei ole ÜRO rändelepet kuidagi heaks kiitnud ega ka langetanud eraldi otsust volituste andmise kohta presidendile, edastab Justiitsministeerium.

"Selle aasta 15. märtsil esitas välisministeerium valitsusele heakskiitmiseks Eesti läbirääkimispositsioonid ÜRO rände- ja pagulasleppe kohta. Neid positsioone oli vaja Euroopa Liidu ühise seisukoha kujundamiseks Euroopa Liidu üldasjade nõukogus nende dokumentide suhtes," kirjutab Reinsalu. "Tõesti, tegemist ei ole rahvusvahelise lepinguga, kuna nii radikaalset ja ulatuslikku dokumenti poleks eales saadud suure riikide hulga poolt heaks kiita lepingule seatud protseduuridega."

Samas on see Reinsalu sõnul ikkagi kokkulepe, kus deklareeritakse suurt hulka hoiakuid ja tegevusi migratsioonialal. Tuumküsimus on, kas see deklaratsioon moondub hilisemas tõlgendamises eeldatavaks tavaks, mille järgimiseks riigid on kohustatud ja mida rahvusvahelised kohtud ning asutused hindavad, vahendas BNS.

"On ju näiteks Euroopa inimõiguste kohus loonud ÜRO kehtivale pagulasseisundi konventsioonile väga avara tõlgendusulatuse," selgitab Reinsalu ja lisab, et tema palvel ei langetanud valitsus märtsis otsust Eesti positsioonide kohta samal istungil, vaid katkestas arutelu. "Järgmisel istungil, et turvata Eesti suveräänsust oma migratsioonipoliitika üle otsustamisel, lisati minu ettepanekul Eesti positsioonidesse põhimõtted, et lepe ei tohi luua uut rahvusvahelist tavaõigust ning et see lepe ei tohi kaasa tuua riikidele ühtki täiendavat kohustust ning vajadust muuta seadusi."

Toonane otsus ei olnud leppe heakskiitmine, vaid valitsuse positsioonide heakskiitmine mandaadiga ametnikele läbirääkimistel neid kaitsta. Reinsalu kinnitusel valitsus seda küsimust hiljem enam arutanud pole.

"Vahepealsel ajal on lepet arutanud liikmesriikide esindajad ning teinud sinna muudatusi. Samuti on rida riike püstitanud Eestile sarnased kahtlused rahvusvahelise tavaõiguse laienemise kohta ja selle tulemusena väljendanud soovi leppega mitte ühineda," kirjutab Reinsalu. "Rahvusvaheline õigus tunnistab riikide õigust olla niinimetatud persistent objector ja selgelt deklareerida, et selle dokumendiga ei ühineta ja selle alusel ei saa tekkida mingeid kohustusi, sealhulgas tavaõigust, mis oleks riigile siduv."

Justiitsminister soovitab Euroopa Prokuratuuri volitusi laiendada
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Arvestades tõsist riski, mille eest hoiatasin selgesõnaliselt kevadel, et lepet võidakse hilisemas praktikas asuda tõlgendama rahvusvahelise tavaõigusena riikidele, kes sellega ühinesid, peab valitsus kiiremas korras arutama seda lepet, loobunud riikide argumente, leppele tehtud muudatusettepanekuid kui ka võimalikke õiguslikke tulemeid ja langetama teadliku otsuse," märgib Reinsalu ja lisab, et detsembris toimub Marokos valitsustevaheline konverents, kus riigid hääletavad lepet, mitte ei allkirjasta seda. "Tõenäoliselt formaalselt käetõstmist ei toimu, vaid riigi osalemise akt ja vastuolemise mitteväljendamine loetakse poolthääleks."

Reinsalu selgitab, et riigid, mis ei soovi saada osaks võimalikust leppega kaasnenud rahvusvahelisest tavaõigusest, on seda avalikult väljendanud või teevad seda lähitulevikus.

"Ehk teisisõnu: mitte allakirjutamine, vaid konverentsil osalemine ja seal eitava seisukoha mitteväljendamine on konverentsi statuudi järgi leppega ühinemise akt. Olen palunud justiitsministeeriumil analüüsida seda lepet riigiõiguslikus vaates," selgitab Reinsalu. "Minu jaoks ongi argumendid nii tõsises küsimuses ennekõike riigiõiguslikud. Loodan, et keegi ei kasuta argumenti, et lepe ei kuulu arutamisele põhjendusel, et isepäise käitumisega võime ära peletada mõnede migratsiooni lähteriigiks olevate riikide hääled ÜRO julgeolekunõukogu hääletusel. Lihtsalt see argument kuulub diplomaatilise taktika, mitte riigiõiguse valdkonda."

President Kersti Kaljulaid rõhutas kolmapäeval ÜRO peaassambleel kõneledes Eesti soovist saada valitud ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, sidudes Eesti võimekused ja maailmaprobleemid.

"Me sirutame omalt poolt abikäe humanitaarabiga, praktiliste nõuannetega, aga ka rahuvalvajatega, seda nii Aafrikas kui ka Lähis-Idas. Me teeme, mida saame, ometi on tunne, et seda pole kunagi piisavalt," rääkis Kaljulaid ning meenutas ühtlasi jätkuvat sõjalist agressiooni Ida-Ukrainasja osa Gruusia okupeeritust, konflikte Aafrikas, millele pole leitud lahendust, rääkis rändeprobleemidest ning kliimamuutuste põhjustatud hädadest.

Võrdsusest rääkides meenutas president, et riikide ees seisvad raskused mõjutavad igaüht.

"Võrdsus globaalsete raskuste ees on loodusseadus. Palju tugevam, kui rahvusvaheline õigus eales olla saab. Ometi loeb ka rahvusvaheline õigusruum, sest ühised otsused nõuavad, et kõik nendest kinni peaksid," tõdes Kaljulaid.

29
Tagid:
ÜRO, presidnt, valitsus