PPA esitas Gemalto vastu veel ühe hagi, illustreeriv foto

PPA esitas Gemalto vastu veel ühe hagi

25
(Uuendatud 15:11 06.11.2018)
Esmaspäeval esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kohtule järgmise hagiavalduse Gemaltolt leppetrahvi nõudmiseks selle eest, et Gemalto AG jättis PPA möödunud aasta sügisel teatavaks saanud ID-kaartide turvariskist teavitamata.

TALLINN, 6. novemer — Sputnik. Turvarisk puudutas ligikaudu 750 000 ID-kaarti. Hagiavalduses nõuab PPA Gemaltolt turvariskist teavitamata jätmise eest leppetrahvi ja viivist kokku ligi 300 000 eurot, vahendab Pealinn.

Gemalto esitas PPA-le vastuhagi >>

PPA nõuab leppetrahvi seetõttu, et Gemalto rikkus lepingus sätestatud olulise info viivitamatu edastamise kohustust. Gemalto ei teavitanud Eesti riiki Gemalto toodetud dokumentides kasutatud Infineoni kiibi turvanõrkusest.

PPA kaebab vigaste ID-kaartide tootja Gemalto kohtusse, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Samuti ei andnud nad teada Tšehhi teadlaste tööst, mille avaldamisel oli turvanõrkust võimalik kaardi ründamiseks ära kasutada. Informatsioon ID-kaardi turvanõrkusest jõudis Eesti riigini alles 30. augustil 2017, kui Tšehhi teadlased teavitasid sellest Riigi Infosüsteemi Ametit (RIA).

Gemalto kinnitas PPA-le turvanõrkuse olemasolu alles 5. septembril 2017 vastuseks PPA 4. septembril 2017 esitatud päringule ja ajal, mil PPA ja RIA informeerisid turvanõrkusest ka Eesti avalikkust.

Turvanõrkus puudutas ligikaudu 750 000 kehtivat ID-kaarti ning turvanõrkuse ärakasutamise vältimiseks peatas PPA vastavate dokumentide sertifikaadid 3. novembril 2017.

"Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et vaatamata Gemalto esindaja vastupidistele väidetele ei teavitanud Gemalto neile teatavakssaanud turvariskist Politsei- ja Piirivalveametit enne 5. septembrit 2017, kuigi lepingu järgi oleksid nad olnud kohustatud seda viivitamatult tegema.

Esimest korda esitasime Gemaltole teavitamata jätmise eest nõude juba 2017. aasta septembris, kuid kahjuks kohtuväliselt lepingupartner trahvinõuet täitma ei soostunud," ütles PPA peadirektori asetäitja Krista Aas.

PPA nõuab Gemaltolt kohtus 152 miljonit eurot leppetrahve >>

Peadirektori asetäitja sõnul puudutab käesolev hagiavaldus ainult ühte rikkumist mitmetest sama turvariskiga seotud rikkumistest. PPA esitab ID-kaardi lepingu erinevate rikkumiste kohta eraldi hagiavaldused, kuna tegemist on juriidiliselt ja ka tehniliselt väga keeruliste juhtumitega.

26. septembril esitas Politsei- ja Piirivalveamet Harju Maakohtule hagiavalduse seoses Gemalto AG lepingurikkumisega, mis puudutab ID-kaardi privaatvõtmete genereerimist väljaspool kiipi. Hagiavalduses nõuab PPA välja ID-kaardi lepingu rikkumisega seotud leppetrahve summas 152 miljonit eurot.

Tänavu mais avalikuks tulnud turvanõuete rikkumise tuvastamiseni viis koostöö teadlastega. Ekspertide analüüs selgitas välja, et lepingupartner genereeris kokku enam kui 74 000 ID-kaardi privaatvõtmed väljaspool kaardi kiipi.

Eestile ID-kaarte tootnud Gemalto AG esitas Harju maakohtule hagiavalduse PPA vastu, väites, et PPA katkestas pahauskselt kompromissikokkuleppe läbirääkimised, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti oktoobri lõpus.

"Nagu teatatud 27. septembril 2018, tunneb Gemalto kahetsust PPA järsu otsuse üle katkestada peaaegu lõpule viidud läbirääkimised sõbraliku kompromissikokkuleppe osas, millele järgnes PPA poolt kohtule esitatud alusetu ja pretsedenditu hagiavaldus — seda summas, mis oli täielikult ebaproportsionaalne, võrreldes sellega, mida PPA ise pakkus kompromissikokkuleppe kavandis," seisab Gemalto teates meediale.

ID-kaardi kriis maksis miljoneid. Ainuüksi riigi infosüsteemi ameti (RIA) otsesed kulud ID-kaardi kriisi lahendamisel ulatusid 1,8 miljoni euroni ning teist samapalju kulus politsei- ja piirivalveametil (PPA), vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Lisainfot ID-kaardi turvariski kohta saab kodulehelt.

25
Tagid:
leppetrahv, turvarisk, hagi, ID-kaart, Gemalto, PPA, Eesti
Teema:
Eesti peatab ligi 760 000 ID-kaardi sertifikaadid (51)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega