Politsei tähistas enda sajandat juubelit pereüritustega, illustreriv foto

Politsei tähistas oma sajandat juubelit

66
(Uuendatud 17:31 04.11.2018)
Politsei peab täna enda 100. sünnipäeva ja kutsub sel puhul kogu perega Eesti suuremate linnade kaubanduskeskusi külastama, et politseitööga lähemalt tutvust teha.

TALLINN, 4. november — Sputnik. Täna ajavahemikus kell 12-15 said inimesed politsei töö ja varustusega tutvuda viies kaubanduskeskuses üle Eesti. Kohtumispaigad olid Rocca al Mare keskuses Tallinnas, Lõunakeskuses Tartus, Kaubamajakas Pärnus, Põhjakeskuses Rakveres ning Astri keskuses Narvas, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Patrullpolitseinike ja piirivalvurite põhipalk tõuseb 1280 euroni >>

Politsei sünnipäeval oli kõigis keskustes võimalik tutvuda politseinike ja piirivalvurite töiste tegemiste ja töövahenditega, kurjategijate jälgi aitasid leida kriminalistid, liiklus- ja patrullpolitseinikud kõnelesid oma töistest seikadest ja näitasid lähemalt, mis on "siil" või "stalker".

Eesti politsei. Illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Новиков

Ka sai uurida politsei operatiivsõidukite masinaparki mootorrattast politseibussini, kuulekust näitasid politsei- ja piirivalveameti teenistuskoerad ning etteaste tegid ka kiirreageerijad.

Lahtiste uste päeva juhtisid politseiametnikud, kes jagasid töös ette tulnud seiku, andsid ohutusalast nõu ning vastavad küllatulnute küsimustele. Sünnipäevapeole tulnud lapsi lõbustasid abipolitseinikud ja Lõvi Leo.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher märkis, et politsei kõige olulisem ülesanne on olla näoga inimeste poole — olla avatud, inimlik ja tark. Ta lisas, et politsei sünnipäev on seega hea võimalus oma kogukonnaga kokku saada ja lubada neil kiigata lähemalt politseitöö köögipoolele.

"Kui kõrvale jätta patrulliv politseinik või piirivalvur ning teeninduses dokumente väljastav klienditeenindaja, jääb suurem osa politsei tegevusest, töövahenditest ja —võtetest tavainimese jaoks varjatuks," ütles peadirektor.

Sisekontroll uurib politseiniku ametiseisundi väärkasutamist >>

Siseminister ning politsei- ja piirivalveameti juhid leppisid kokku, et patrullpolitseinike ja piirivalvurite põhipalk on tulevast aastast vähemalt 1280 eurot, millele lisanduvad regiooni- ja muud lisatasud. Näiteks Ida-Virumaal hakkab patrullpolitseiniku reaalne sissetulek olema 1700 eurot, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

PPA palgatõusuks on tuleval aastal ette nähtud 12,9 miljonit eurot, mille abil on võimalik kõigi PPA töötajate põhipalka tõsta keskmiselt 10% võrra. Kõige rohkem tõuseb eesliini töötajate, eelkõige patrullpolitseinike ja piirivalvurite palk, teatas Siseministeerium.

"Patrullpolitseinikud ja piirivalvurid on paljudes olukordades esimesed reageerijad, kellest sõltub nii sündmuse kiire ja ohutu lahendamine kui Eesti inimeste üldine turvatunne. See seab väga kõrged nõudmised meie eesliini töötajate vaimsetele ja füüsilistele võimetele. Palgatõus aitab meil hoida ja värvata oma valdkonna parimaid tegijaid," rääkis siseminister Andres Anvelt.

Baltimaade elanikest usaldavad oma riigi politseid ja sõjaväge enim Eesti ja vähim Läti elanikud, selgus eurobaromeetri küsitlusest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti aasta algul.

Eestimaalastest 80 protsenti usaldab politseid ning 81 protsenti sõjaväge, lätlastest usaldab oma riigi politseid aga vaid 60 protsenti ning kaitseväge 66 protsenti riigi elanikest.

Eesti elanikest usaldab politseid 80 protsenti, Leedu elanikest 76 protsenti ja Läti elanikest 60 protsenti.

66
Tagid:
kogupereüritus, kaitse, juubel, julgeolek, 100 aasta juubel, kaubanduskeskus, PPA, politsei, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega