Pandiga või ilma: Eesti liisinguautod Vene tollis, illustreeriv foto

Pandiga või ilma: Eesti liisinguautod Vene tollis

75
(Uuendatud 16:43 01.11.2018)
Tagatisraha seaduskuulekate Eesti liisingufirmade autode sissesõidul Venemaale tühistatakse, ütles Sputnikule Venemaa Föderaalse Tolliteenistuse (FTT) juhi esimene asetäitja Ruslan Davõdov.

TALLINN, 1. november — Sputnik. Eksklusiivintervjuus Sputnikule selgitas Ruslan Davõdov, miks kehtestati uued tagatisraha reeglid liisinguautodele ja mida peaksid liisitud autode valdajad tegema.

Praegu peavad paljud autojuhid Venemaale sisenemisel tasuma suure tagatisraha. Miks?

See on ette nähtud uues, 4. septembril 2018 jõustunud föderaalseaduses "Venemaa Föderatsiooni tollikontrollist". Selles on öeldud: omanik – füüsiline või juriidiline isik — saab tasuta Venemaale sisse tuua ühe sõiduki. Niikaua, kui see asub Venemaal, on selle omanik kohustatud iga järgneva sõiduki riiki sissetoomisel tasuma tollimaksu.

Первый заместитель руководителя Федеральной таможенной службы России, председатель Совета Всемирной таможенной организации Руслан Давыдов
© Sputnik / Александр Натрускин
Venemaa Föderaalse Tolliteenistuse (FTT) juhi esimene asetäitja Ruslan Davõdov

See säte viidi seadusesse välismaalaste arvukate rikkumiste tõttu. Ajavahemikul 2011-2017 ei viidud Venemaalt välja umbes seitsekümmend tuhat autot. Mõnede rikkujate hingel on kümneid või isegi sadu riigist tagasi välja viimata autosid. Venemaa Föderatsiooni föderaaleelarvel jäi tasumata trahvide näol saamata peaaegu üheksa miljardit rubla.

Kui kiiresti tagastatakse tagatisraha juhile või ettevõttele pärast Venemaalt lahkumist?

See tähtaeg on kehtestatud föderaalseadusega "Venemaa Föderatsiooni tollikontrollist": tagatis tuleb tagastada hiljemalt 21 tööpäeva jooksul. Olukorda saab võrrelda hotellitoa kasutamisega: teie pangakaardil broneeritakse teatud summa, ja pärast toa vabastamist on see summa mõni aeg veel pangas "kinni".

Venemaa toll küsib MTA-lt liisingufirmade nimekirja
© Sputnik / Вадим Анцупов

Hiljuti teatas meedia Soome tollimaksuvabadest liisinguettevõtetest. Kas te tulite neile vastu?

Jah, Soome kolleegid esitasid nimekirja liisinguandjatest ja krediidiasutustest, kellel ei olnud tollimaksude ja trahvide võlgnevusi ega haldus- ja kriminaalkaristust. Me otsustasime mitte nõuda Soome kodanikelt tasu, kui nad nende ettevõtete autodes Venemaale sisenevad.

Kas teie poole pöördusid ka Balti riikide esindajad?

Läti liisingettevõtted pöördusid meie poole otse, kuid me palusime neil seda teha oma riigi tolliteenistuse kaudu. Me usaldame kõige rohkem just riigiasutusi.

Rahvusvahelise tollifoorumi lähenedes kohtusime ma Läti ja Eesti kolleegidega ning leppisime kokku, et lähitulevikus annavad Läti ja Eesti tolliteenused Venemaa Föderaalsele tolliteenistusele seadusekuulekate organisatsioonide nimekirjad. Venemaa tollieeskirjade rikkumiste esirinnas on Leedu kodanikud, kuid Leedu esindajad ei ole meie poole pöördunud.

Kuidas te peate arvestust autode üle, mis sisenevad Venemaale ja väljuvad hiljem teiste Euraasia majandusliidu (EAML) riikide kaudu?

EAML riikidel on ühine automatiseeritud andmebaas. See võimaldab täielikult kontrollida sõidukite sisenemist ja väljumist nii Venemaa Föderatsiooni, kui ka teiste liidu liikmesriikide territooriumilt.

Kas autojuhid peavad Venemaalt väljuma sama tollipunkti kaudu, kust nad riiki sisenesid?

Ei, välismaa autojuht võib Venemaalt lahkuda mistahes kontrollpunkti kaudu, mitte tingimata selle kaudu, kust ta sisenes. Tollil on võimekus automaatselt kontrollida varem riiki sisse sõitnud sõidukit. Kuid see kehtib ainult seaduskuulekate omanike kohta. Rikkujad müüvad lihtsalt liisitud auto ilma makse maksmata ära ja sõidavad riigist välja muu transpordivahendi — rongi või lennukiga. Nimetatud föderaalseaduse jõustumisel on selliste õigusrikkumiste võimalus oluliselt piiratud.

Kas tollialastes õigusaktides on lähitulevikus veel muudatusi oodata?

Venemaa FTT koos Venemaa rahandusministeeriumiga valmistab ette Venemaa Föderatsiooni valitsuse määruse eelnõu lihtsustatud piiriületuse korrast. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt võetakse see dokument vastu veel enne käesoleva aasta lõppu.

Selles nähakse ette, et välisriigi juriidiline isik võidakse vabastada mootorsõidukite tollimaksu ja tagatisraha tasumisest, kui on täidetud kolm tingimust. Esiteks, välismaa juriidilisel isikul ei tohi olla tollimaksete võlgnevusi.

Teiseks, ta on õigeaegselt tasunud määratud haldustrahvid. Kolmandaks ei tohi selle juriidilise isiku omandis olla sõidukeid, mis ei ole seadusega kehtestatud tähtaja jooksul Venemaa Föderatsioonist välja viidud.

75
Tagid:
intervjuu, liisinguauto, autojuht, auto, tagatis, FTT, toll, Ruslan Davõdov, Balti riigid, Eesti, Venemaa
Samal teemal
Eesti "puhtad" liisinguautod pääsevad Venemaale ilma tagatisrahata
Venemaa toll ei luba enam Eesti liisinguautosid riiki
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega