Eesti sadamas kinni peetud laev vabastati aresti alt, illustreeriv foto

Eesti sadamas kinni peetud laev vabastati aresti alt

70
(Uuendatud 14:17 01.11.2018)
Türgi ettevõtte Bozdag laevalt, mis on üle aasta Tallinna sadamas seisnud, vabastas tema põhiline laenuandja aresti alt. Meremeestel tekkis lootus väljatenutud raha kätte saada ja koju tagasi pöörduda.

TALLINN, 1. november — Sputnik, Svetlana Burceva. Tankeri Bozdag kapten Nikolai Krupa sai 26. oktoobril dokumendid, mis tunnistavad laeva vabastamist, mis kehtestati juba möödunud aasta kevadel. 1. novembriks lubati meremeestele kõik võlgnevused nende palkade osas kustutada.

Нефтеналивной танкер BOZDAG
© Фото : marinetraffic
Tanker Bozdag

"Mulle toodi dokumendid ettevõtte EIGER SHIPPING* operaatorfirma poolt kehetestatud esimese aresti alt vabastamise kohta. Aga kuni Palmali pole kõiki oma võlgnevusi ära klaarinud, seni laeval sadamast lahkuda ei lubata," lausus kapten portaalile Sputnik Eesti. Laevafirmal on veel jäänud tasuda võlgnevused sadama, laevaagendi ja Tallinna laevaremonditehase ees.

Ent kõige olulisemaks ootuseks pärast põhilisele võlausaldajale võlgade tasumist on Nikolai Krupa sõnul nüüd meremeeste palk, mida nad ei ole näinud juba mitmeid kuid.

Nagu selgitas portaalile Sputnik Eesti tankeri Bozdag kokk Pavel Turomša, arestiti 2018. aasta aprillis LITASKO SA hagiavalduse alusel ettevõtteõtte Palmali laev Natig Alijev Taanis ja Bozdag Tallinnas. Laev Natig Alijev vabastati aresti alt septembris ja laev anti üle laevapereta laeva prahtimisfirmale** Fust Bunkering. Tankeri Bozdag saatus kujuneb teisiti. Tankeri meeskonnaliikmete sõnul kavatses laeva omanikfirma Palmali veel kevadel laeva ettevõtele Gasprom Neft maha müüa.

Повар с судна Bozdag Павел Туромша
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tankeri Bozdag kokk Pavel Turomša

"Kui me juba märtsis-aprillis siia saabusime, kinnitati meile, et kaotame kuu ja läheme siis põhja poole, Obi lahte Murmanski Mõs-Kamennõi sadamasse, kus Gazprom Neft meid üle võtab," selgitas Turomša.

Aga miski läks valesti. Sellest ajast peale on Bozdag juba üle pole aastaTallinnas kai ääres seisnud ja kogu selle aja on palgata jäänud meremehi "hommikupajukitega" toidetud.

Kapten on kindel, et ettevõte Palmali on suutnud lõpuks ometi ostjaga tankeri hinnas kokku leppida ja Bozdagi järgmiseks omanikuks saab Gazprom Neft. Kapteni sõnul andis laevaagent Palmalis ettevõtte juhtkonna järelepärimise peale edasi pangaandmed meremeestele Eestis palkade väljamaksmiseks. Kuid 31. oktoobri kella 17 seisuga polnud meremehed veel lubatud väljamakseid kätte saanud.

Inimese peale seitse eurot päevas

Sputnik Eesti korrespondent kohtus Bozdagi meeskonna liikmetega ühes kaupluses laevaremonditehase BLRT Grupp lähedal, kus tanker dokis seisab. Bozdagi vanemmehaanik Aleksei Volossevitš ja kokk Pavel Turomša ütlesid, et laevaomanik kindlustas meeskonnaliikmete toitlustamise arvestusega 7 eurot inimese kohta päevas – kõigest 35 eurot said meremehed kulutada toiduainetele, et viis meest ära toita.

Sellest piisab, et osta kõige hädavajalikumat – piima, mune, leiba, sardelle, veidike juurvilju.

Старший механик Bozdag Алексей Волосевич
© Sputnik / Вадим Анцупов
Bozdagi vanemmehaanik Aleksei Volossevitš

Tavaliselt koosneb tankeri meeskond 18 inimesest. Praeguseks on selle pardale jäänud ainult viis meest, kelle kohustuste hulka kuulub laeva toimevõime ülalhoidmine. Nagu meremehed tunnistavad, on nad määramatuse, tühjade lubaduste ja lootusetuse pärast juba korduvalt masendusse langenud.

Venemaa Föderatsiooni diplomaadid on alati valmis aitama

Venemaa suursaatkonna Eestis konsulaarosakonna juhataja, vanemnõunik Danelia Sundetbajeva kinnitas portaalile Sputnik Eesti, et saatkond jälgib tähelepanelikult vene meestega kujunenud olukorda. "Juhul kui olukord on täiesti äärmuslik, saab saatkond aidata neil inimestel kodumaale sõita," ütles Danelia Sundetbajeva ja kinnitas, et ettevõtte Palmali juhtkond tõotas juba oktoobri algul Venemaa suursaatkonnale Eestis tankeri Bozdag ja selle meeskonna mureküsimuse peatset lahenemist.

Старший советник, заведующая консульским отделом посольства РФ Данелия Сундетбаева
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa suursaatkonna Eestis konsulaarosakonna juhataja, vanemnõunik Danelia Sundetbajeva

Viimase nädalaga on kogu kontakte puudutav ja uudisteave ettevõtte Palmali veebilehelt kadunud. Sputnik Eesti saatis ettevõttele Gazprom Neft tehingu kohta tankeriga Bozdag järelepärimise ja loodab lähipäevil vastuse saada.

Koos tankeriga Bozdag on Tallinna sadamas kinni peetud veel üks etevõtte Palmali laev – Masali. Meremeeste sõnul pandi alus oksjonile ja kes nüüd selle omanikuks saab, sellega meremehed kursis ei ole.

Venemaa Suursaatkond võttis olukorra meremeestega Tallinna sadamas kontrolli alla >>

*EIGER SHIPPING SA kuulub gruppi LITASKO SA (LUKOIL International Trading and Supply Company), kes on alates 2000. aastast Lukoil Grupi rahvusvahelise kaubanduse ainuoperaatoriks, teostades kõiki grupi tarneid ja kaubandusoperatsioone väljaspool Venemaad.

**Laevapereta prahtimine on leping laeva prahtimiseks ilma meeskonnata, mille kohaselt laevaomanik kohustub kokkulepitud tasu eest andma teatud tähtajaks kaubavedudeks, reisijatevedudeks või muudel laevandusettevõtte ärilistel eesmärkidel prahtija käsutusse ja tema valdusse meeskonnata ja lastita laeva.

70
Tagid:
laev, tanker, arest, Palmali, Bozdag, Venemaa suursaatkond, Tallinna Sadam, Nikolai Krupa, Eesti, Venemaa, Türgi
Samal teemal
Parvlaev "Petersburg" vabastati lõplikult aresti alt
Parvlaeva "Petersburg" omanik katab võlgnevusi
Tallinnas algas parvlaeva "Petersburg" meeskonna repatrieerimine
Parvlaev "Petersburg" jäeti taas elektrita
Eksklusiiv: Venemaa suursaadik kohtus parvlaeva Petersburg kapteniga
Parvlaev "Petersburg" arestiti Eestis – mida meeskond sellest räägib
Eesti sadamas arestiti Venemaa praamlaev "Petersburg" - eksklusiivne
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega