Tallinna Linnatranspordi AS plaanib lisaks värvata kuni 50 bussijuhti, illustreeriv foto

TLT tahab palgata poolsada uut bussijuhti

73
(Uuendatud 23:34 30.10.2018)
Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) plaanib lisaks värvata kuni 50 bussijuhti, et vähendada ettevõttes bussijuhtide ületunnitööd ja tagada paremad tööajatingimused.

TALLINN, 31. oktoober — Sputnik. Ettevõtte liiklusdirektori Meelis Tartu sõnul ei saa samas esialgu rääkida liiniveo mahu suurenemisest pealinna bussiliinidel, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

"[Kuid] järgmisel aastal saabuvate kaasaegsete gaasibusside valguses peame valmistuma, et busside arvu kasvades oleks ka juhid olemas," põhjendas Tartu uute bussijuhtide värbamist.

Tallinna Linnatransport hangib sada uut gaasibussi >>

Kandideerimise eelduseks on D-kategooria juhiluba, bussijuhi ametikoolituse tunnistus ja suhtlustasemel eesti keele oskus. Kasuks tuleb varasem töökogemus bussijuhina, täpsus ja kohusetundlikkus, viisakus ja valmidus meeskonnatööks.

TLT pakub omalt poolt transpordisektori keskmisest kõrgemat töötasu, pikaajalist ja stabiilset tööd, paindlikke töötingimusi, tasuta ametialast täiendkoolitust ning soovi korral ettevõtte korraldatud majutust.

Tallinna Linnatranspordi AS-i nõukogu kinnitas ettevõtte 2019. aasta investeeringute kava, mille alusel ostab ettevõte järgmisel aastal sada uut keskkonnasõbralikku gaasibussi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Palk ei ole noorte bussijuhtide jaoks ahvatlev 

Transpordi Ametiühingusse kuuluvad bussijuhid saatsid kuu algul tööandjatele, maanteeametile ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile välja teate, et pole nõus tänase palgaga enam tööd jätkama ja on valmis vajadusel oma nõuet toetama aktsioonidega kuni ühistranspordi seiskumiseni välja, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Bussijuhid nõuavad läbirääkimistel kuupalga tõstmist 1200 eurole ja muudatusi töö- ja puhkeaja reeglistikus. Transpordi Ametiühingu koordinaator Aare Kübarsepp ütles pressiteate vahendusel, et kui riik leidis raha tasuta ühistranspordiks ja lisaliinideks, siis peab leidma ka bussijuhtide palkadeks.

A2 või B1: millist kategooriat on bussijuhtidel tegelikult tarvis >>

Palk ei ole noorte bussijuhtide jaoks ahvatlev, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti kevadel. Selleks, et edaspidi planeeritav tasuta bussisõit saaks toimida ja bussiliiklus ei jääks seisma, on vaja kardinaalseid muudatusi riigihangetes ning tellija ja vedaja käitumises.

"Bussisektoris on olukord kriitiline, kuna Transpordi Ametiühingu andmetel on 80% bussijuhtidest vanuses üle 51 aasta," rääkis ametiühingu juhatuse esimees Üllar Kallas. Ta lisas, et tänaste töötasude juures on juba praegu ettevõtetel raske bussijuhte leida.

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimehe Üllar Kallase sõnul vajab bussijuhtide töötasu hüppelist tõusu, et bussijuhte jätkuks ka homme ja ülehomme.

Praeguse palgaga uusi noori bussijuhte tööle ei tule, illustreeriv foto
© Fotolia / Gourmetphotography

"Arvestades ülaltoodut tuleks planeerida selgeid meetmeid, et me saaksime ka edaspidi nautida katkematut ja ohutut reisijateveo teenust," selgitas Kallas.

Transpordi Ametiühing korraldas juba ka 2016. aastal tagasi Tartus, Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Viljandis piketid, et juhtida tähelepanu bussijuhtide palganõudele, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Arvestades bussijuhtide katastroofilist nappust pakkus Eesti Autoettevõtete Liit välja idee leevendada nõudeid nende keeleoskusele, kuna eesti keelt praegu nõutaval tasemel valdavaid inimesi ei ole sugugi lihtne leida, kirjutas uudisteportaali Sputnik Eesti autor suvel.

Praegu on bussijuhid kohustatud valdama eesti keelt vähemalt B1 tasemel ja seda kohustuslikku taset võiks liidu direktori Villem Tori arvates alandada. Ent Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk leiab, et eesti keele valdamine tasemel B1 on niigi absoluutne miinimum.

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti varasemalt kirjutas, kujunes eesti keele oskuse puudumine B1-kategooria kohaselt Ida-Virumaa päästekeskuses 12 töötaja vallandamise põhjuseks.

73
Tagid:
töötasu, töö, palk, gaasibuss, bussijuht, Tallinna Linnatranspordi AS, TLT, Meelis Tartu, Tallinn, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega