NATO laiendas Eesti õhuväebaasi, illustreeriv foto

Meepoti juures: NATO laiendas Eesti õhuväebaasi

137
(Uuendatud 20:51 18.10.2018)
Eesti võimude jaoks ei ole NATO sõjaväebaase kunagi liiga palju. Seda enam, et täiuslikkusel ei ole piire. See ei kehti ainult Eesti kohta. Tema alad ongi just üsna piiratud - veel veidi ja baas muutub samasuureks kui riik.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Oleks see toimunud mõnes teises, endast lugupidavas riigis, oleks see olnud šokk. Sellepärast, et mistahes enesest lugupidavas riigis oleks selline asi põhimõtteliselt välistatud. Kuid Eesti on väike, vaene, perifeerne riik, kus suuri tähti taevast alla toovaid sündmusi toimub harva. Seetõttu on see tema jaoks suisa suur pidupäev, kui tähed ise taevast alla langevad.

Ämari lennubaasi taristusse investeeriti neliteist miljonit dollarit >>

Näiteks kõik 50 korraga. Ühelt lipult. Riikliku haardega pidupäev, päev, mil siinne võim on otsustavalt ja jõuliselt vaidluses NATO kõige suurema vastuvõtuvõimekusega riigi tiitlile oma Balti naabritest ette rebinud. Nüüdsest ei ole alliansil mitte ainult Ämari õhväebaas, vaid, oodake hetk, isegi laiendatud õhuväebaas. Selles mõttes, et laiendus mitte hetkeks, vaid igaveseks.

Uus angaar, nõelasilmast tulnud staabihoone, alles värvilõhnaline perroon plahvatusohtlike materjalide veostele. Räägitakse, et saadi hakkama rekordajaga ja mitte ainult Eesti standardite järgi. Kõigest 15 kuuga. Eriti rõhuti ilmselt kahele viimatinimetatud objektile.

Kohe kui Hispaania hävitaja päästis millegipärast Eesti kohal kogemata lahti lahingraketi, otsustati ehitust kiirendada, et Tallinna kuidagi maha rahustada. Muidu veel solvub, et nüüd on ta ühe raketi võrra vähem kaitstud. Seda, muide, ei leitudki üles. Ah, jumal temaga. Kui palju neid nüüd siin olema saab, ei jõua keegi kokkugi lugeda. Mida veel Venemaa heidutamiseks Euroopas vaja on? Selleks ei hoidnud ameeriklased end tagasi ja summisid nendesse hoonetesse 15 miljonit dollarit. See-eest on ringi pööramiseks nüüd ruumi laialt. Ja mitte ainult neil.

Enda arvates kõige tähtsam eestlasest riigikaitsja Jüri Luik saadab juhust kasutades tervisi kõigile, kes Eestit Moskvast eest kaitsta soovivad. Ta ütles, et ruumi jätkub kõigile, kusjuures seda "kõigile" ei häbenetud varemgi, "kaitsjad" ikkagi. See on justnagu parool. Vastust pole vajagi. Iga põõsa all on neil niigi nii laud kui ka tare.

Raketilöök Eesti pihta >>

"Meil toimub palju õppusi, juba saabuvad ka väga suured NATO eskadrillid ja me peame looma taristu, mis vastaks nende tasemele ja ulatusele," avaldas Luik oma teenistuskohustuste järgi kõik sõjasaladused, välja arvatud see, kes ta siis tegelikult ise on: minister või töödejuhataja.

Ja seniks, kui kõik Lääne sõjalennukid meepoti juurde jõuavad, tunnevad eestlased end seitsmendas taevas. Vähemalt need, kelle jalad maast lahti on. Ütlevad, et suudaksid veel rohkem sõdureid koos nende kaadervärgiga vastu võtta ja ära majandada. Loosungiks on võetud külalislahke maja. Mitte segi ajada lõbumajaga. Kuigi sõdurid ajaksid vist hea meelega segi. Kuid kõik on alles ees.

Kõigepealt avatakse neile pidulikult ja ametlikult punase lindi läbilõikamisega paar-kolm biokäimlat. Muidu poleks külalislahke, kui iga põõsa alla … no te mäletate küll. Tegelikult ei ole sõjaväebaase kunagi liiga palju. Seda enam, et täiuslikkus ei tunne piire. See ei käi ainult Eesti kohta. Tema alad nagu ka tema võimu poliitiline intellekt on just väga piiratud. Seepärast veel vedi ja siinne sõjaväebaas saab olema samasuur kui riik ise.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

137
Tagid:
angaar, poliitika, õhuväebaas, lennubaas, NATO, Ämari, Eesti, USA
Teema:
NATO idarindel (273)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega