Riigiprokuratuur kuulutas välja konkursi küberriigiprokuröri leidmiseks, illustreeriv foto

Prokuratuur tahab tööle võtta küberriigiprokuröri

26
(Uuendatud 14:43 17.10.2018)
Riigiprokuratuur kuulutas välja konkursi küberriigiprokuröri leidmiseks. Vajatakse kahe kompetentsiga inimest, kes oleks nii jurist kui ka mõistaks IT-maailma.

TALLINN, 17. oktoober — Sputnik. "Riigiprokuratuur otsib inimest, kes oleks ühtaegu väljaõppinud jurist ning võimeline menetlema küberkuritegusid ja samaaegselt juhendama sel teemal ka teisi prokuröre. Samuti oleks selle riigiprokuröri ülesandeks ka vedada prokuratuuriga seotud IT-lahenduste arendusi," ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas BNS-ile, vahendab Pealinn.

Kooliõpilaste iseloomustused lekitati avalikkusele >>

"Prokuratuuri üheks eesmärgiks on, et kriminaalmenetlused oleks tulevikus senisest kiiremad, innovaatilisemad, nutikamad ning ühtaegu ka inimesekesksemad. Mida lihtsam ja digitaalsem menetlus, seda kiirem ja parem lahendus on see ka inimeste jaoks, kes puutuvad kokku kriminaalmenetlusega. Otsimegi töötajat, kes aitaks meid selle unistuse elluviimisel," lisas Kallas.

Töökuulutuse kohaselt oleks küberriigiprokuröri põhiülesandeks on kriminaalmenetluse moderniseerimine läbi tehniliste lahenduste rakendamise, prokuratuuri digitaalsete kanalite arendamine ning nõustamine kübermaailmas toimuvas.

"Seega põhimõtteliselt vajame kahe kompetentsiga inimest, kes oleks nii jurist kui ka mõistaks IT-maailma. Sihtgrupina näeme näiteks Tartu ülikooli IT-õiguse õppesuuna lõpetanuid," märkis prokuratuuri esindaja.

Kandidaadilt eeldatakse magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni õiguse õppesuunal ning vähemalt kaheaastast töökogemust juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal, kasuks tuleb, kui kandidaat on omandanud teadmisi IT vallas või läbinud vastava täiendõppe.

Küberriigiprokuröri puhul oleks tegemist riigiprokuröriga, kes töötab järelevalveosakonnas, tema brutopalk saab olema vähemalt 3800 eurot.

Kandideerimise tähtaeg on 8. november.

PPA: igast sõnumist, pildist või teost veebis jääb jälg >>

Vastutustundetu käitumine internetis võib kaasa tuua ebameeldivusi, mis võivad jätta soovimatu jälje terveks eluks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti Politsei- ja Piirivalveameti hoiatust aasta algul.

Üha enam langevad seksuaalkuriteo ohvriks noored, kes endast erootilisi või pornograafilise sisuga pilte ja videosid jagavad. Kuriteo ohvriks langemise vältimiseks peab hoolitsema elementaarse küberhügieeni eest, teatas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA).

"Inimesed tunnevad end internetis toimetades anonüümsena, mistõttu suheldakse avatumalt ja enese kohta jagatakse avameelselt infot. See on üdini petlik, sest tegelikult jääb igast sõnumist, pildist või teost veebis jälg," ütles PPA veebikonstaabel Maarja Punak.

Riik toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alast teadus- ja arendustegevust Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis kolme miljoni euroga aastas, et soodustada innovaatiliste ja teadmistepõhiste lahenduste loomist ja kasutuselevõttu võimalikult paljudel elualadel, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti kevadel.

Sotsiaalvõrgustikud on saanud pedofiilide põhiliseks tööriistaks >>

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on uus IKT teaduse toetusmeede hea näide sellest, kuidas riik suunab täiendavaid vahendeid riigile strateegiliselt vajalike teaduserialade arendamiseks.

6. veebruaril tähistati 156 riigis rahvusvahelist turvalise interneti päeva. Sel aastal oli tähelepanu all turvalise internetikultuuri loomine ning iga inimese panus selles, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tänavuse turvalise interneti päeva teemaks oli "Loo, suhtle ja jaga lugupidavalt: parem internet saab alguse sinust". Päeva tähistamiseks toimus konverents, kus põhitähelepanu all oli internetis käitumise kultuur.

Tänavune teemapüstitus julgustas kõiki inimesi kasutama tehnoloogiaid vastutustundlikumalt, suhtuma veebimaailma näilisse anonüümsusesse kriitiliselt ning suhtlema üksteisega lugupidavamalt.

"Internetil on tänapäeval väga suur võim, kuid parem internet saab alguse igaühest meist," ütles Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu, kelle sõnul on interneti suhtluskultuuris mitmeid valukohti. "Kui kõik internetikasutajad tunneksid enda tegemiste ees isiklikku vastutust, võiks internet olla eelkõige koht üksteise toetamiseks ning küberavarustes oleks vähem kurjust ja kiusamist."

26
Tagid:
konkurss, kuritegevus, küberruum, internet, IT, jurist, küberriigiprokur, prokuratuur, Kaarel Kallas, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega