Ämari lennubaas sai 14 miljonit dollarit maksma läinud uued rajatised

Ämari lennubaasi taristusse investeeriti neliteist miljonit dollarit

361
(Uuendatud 22:22 16.10.2018)
Teispäeval avati Ämari lennubaasis uued rajatised, mis parandavad lennubaasi võimekust toetada NATO õhuoperatsioone, liitlaste võõrustamist ning väljaõpet. Uude lennubaasi taristusse investeeriti umbes 14 miljonit dollarit.

TALLINN, 16. oktoober— Sputnik. Kaitseminister Jüri Luik, õhuväe ülem kolonel Riivo Valge ja USA õhuväe brigaadikindral Roy Agustin avasid täna Ämaris taristu objektid, mille valmimist rahastati USA Euroopa heidutusmeetmete (EDI) programmist. Uus taristu võimaldab senisest kiiremini ja suuremal hulgal võtta vastu liitlaste lennukeid ning tõhustab liitlaste võõrustamis- ja väljaõppetingimusi, edastas kaitseväe peastaap. 

Kaitseminister Jüri Luik rõhutas uue taristu avamisel Ämaris, et tänane lennubaas on liitlaste ühise panustamise ja koostöö käegakatsutav tulem. USA poolt rajatud objektid on selle koostöö ilmekas näide.

Ekspert: NATO lennukid Eestis võivad kanda tuumapomme >>

"Ühiselt kasutatava taristu arendamine võimaldab liitlasvägedel, näiteks USA lennuväel või NATO õhuturbe missioonil, end kiirelt sisse seada ja operatsiooni alustada," ütles Luik.

Ühtlasi meenutas kaitseminister Luik, et kui pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas avaldas Eesti soovi liitlaste suurendatud kohaloluks Balti riikides, saabus Ühendriikide õhuvägi Eestisse mõne päevaga. "See näitas ühisele eesmärgile pühendumise tõsidust."

Ämari lennubaas saab olulise täiendusena seni puudunud ohtlike ainete perrooni (HCP), mis tagab lennubaasile senisest parema võimekuse laske- ja lõhkemoona veoks ja käitlemiseks.

Valminud taristuprojektide hulka kuuluvad ka näiteks eelkõige liitlaste lennukitele mõeldud hooldusangaar, lennueskadrilli operatsioonide keskus ning parandatud sai ka laskemoona lao veoks kasutatav tee.

"Ämari lennubaasi arendamine on praeguseks üle kümnendi kestnud ning jätkuv protsess. Uued rajatised on meile suure tähtsusega ning täidavad olulist rolli õhuväe jätkusuutlikkusel," ütles õhuväe ülem kolonel Riivo Valge.

Tema sõnul on lennubaasi uuenduste laiemaks eesmärgiks suurendada lennubaasi läbilaskevõimet nii õhuoperatsioonide, lennukite logistilise toetuse, kui Eesti- ja liitlasvägede siirmise näol.

Euroopa heidutusmeetmete programm (EDI) loodi 2014. aastal USA valitsuse poolt. Programmi eesmärk on suurendada USA kohaolekut Euroopas selle julgeoleku tugevdamiseks. Uude lennubaasi taristusse investeeriti umbes 14 miljonit dollarit.

2015. aastast on Euroopa heidutusmeetmete programmi raames eraldatud Ämari lennubaasi ja Tapa linnaku arendamiseks kokku üle 32 miljoni dollari.

2016. aastal toimunud NATO tippkohtumisel Varssavis otsustati paigutada Leedu, Läti, Eesti ja Poola territooriumile NATO sõjaline kontingent, kuid esimesed Lääne väeüksused ilmusid Balti riikidesse niipea, kui nad 2004. aastal NATO-ga ühinesid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Alates 3. septembrist on Saksamaa õhuvägede hävitajad asunud sooritama treeninglende Eesti õhuruumis. Tööpäeviti hakkasid treeningud toimuma madalal, kuid mitte vähem kui 152 meetri kõrgusel. Lahingumasinad dislotseeruvad NATO lennuväebaasis Ämari asulas.

Nagu kirjuats uudisteportaal Sputnik Eesti, 7. augustil kell 15:44 toimus vahejuhtum, kus õhuharjutusalal Pangodi kohal Otepää lähistel tulistas Hispaania hävitaja Eurofighter eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas.

Raketilöök Eesti pihta >>

Pärast erakorralist juhtumit peatasid Eesti võimud alliansiliitlaste lennud oma riigi territooriumi kohal. Mahakukkunud raketi otsingud jäid edutuiks — 17. augustil lõpetati otsinguoperatsioon.

Kümne päeva pärast, 27. augustil tühistas Eesti oma taevas lendavatele NATO õhusõidukitele seatud lennukeelu.

Sõjandusekspert, erupolkovnik Viktor Litovkin kommenteeris teadaannet treeninglendudest, mida sooritatakse Eesti õhuruumis liitlaste õhuvägede lennukitega, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Litovkini hinnangul võib Eesti poolt oma Ämari lennuväebaasi pakkumine NATO riikide lennukitele seal baseerumiseks kätkeda tõsist ohtu mitte ainult eestimaalastele, vaid ka naaberriikide elanikele.

"Tuleb aru saada peamisest, et lennukid, mida seal kasutatakse — Eurofighter, Tornado, F-16 — võivad kanda tuumapomme," lausus Litovkin.

Venemaa on korduvalt teatanud, et Venemaa ei ründa mitte kunagi mistahes NATO riiki. "See on selge kõikidele vastutustundlikele poliitikutele," täheldas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

"Meie suhtumine NATO laienemisesse ja niinimetatud NATO partnerlusprogrammi raames sõjalise taristu edasinihutamisesse meie piiri vahetusse lähedusse ei ole muutunud. Meie julgeolekudoktriinidesse on selgelt sisse kirjutatud, et üheks peamiseks julgeolekuohuks on NATO edasine idasuunaline laienemine," ütles Lavrov.

Lavrov: Venemaa ei ründa kunagi NATO riiki >>

Väited Venemaa agressioonist Baltimaade vastu on täiesti alusetud — sellest teatas kevadel ka NATO sõjanõukogu esimees kindral Peter Pavel, olles visiidil Ameerika Ühendriikides.

361
Tagid:
rajatis, objekt, taristu, EDI, lennubaas, NATO, kaitseministeerium, Jüri Luik, Ämari, Eesti, USA
Samal teemal
Eesti suursaadik USA-s andis üle volikirja president Trumpile
Kui pärisorjus teeb rõõmu: Eesti ​​USA vasallina
USA strateegilised pommitajad lendavad Eesti õhuruumis
Ämaris peetakse Eesti ja USA õhuväe küberõppust
Eesti saab USA-lt Javelin tankitõrjesüsteemi rakette
Kunnas: USA panus ei ole Eesti jaoks piisav
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega