Omavalitsused saavad tuge hooldekodude ehitamiseks, illustreeriv foto

Omavalitsused saavad tuge hooldekodude ehitamiseks

342
(Uuendatud 10:25 16.10.2018)
Kohalikel omavalitsustel on taas võimalik saada riigilt rahalist toetust olemasolevate hooldekodude energiatõhusaks muutmiseks. Lisandunud on võimalus ka uute, liginullenergiahoonetes tegutsevate hooldekodude ehitamiseks.

 TALLINN, 16. oktoober — Sputnik. Kokku on eelarves selleks ette nähtud ligi 9,5 miljonit eurot. Eelistatud on väiksemate hooldekodude uuendamine ja loomine, teatab Sotsiaalministeerium. 

"On äärmiselt oluline, et looksime eakatele, kes enam oma kodus hakkama ei saa, väärikad tingimused. Vajadus on nii uute hooldekodude loomiseks kui ka olemasolevate uuenduskuuriks ning riik annab omavalitsustele selleks abikäe," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. 

"Hooldekodud peavad saama ligipääsetavad ja kodused, kindlasti tuleb omavalitsustel silmas pidada sedagi, et elanikel oleks võimalik kasutada ka teisi avalikke teenuseid," lisas Iva.

Hooldekodude olukord võeti teravdatud tähelepanu alla >>

Riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnul tullakse toetusega omavalitsustele appi, et luua energiasäästlikud ning hea sisekliimaga hooldekodud.

"Soovime, et hooldekodude elanikel oleks head elutingimused. Samuti aidata kaasa kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele, luues eeldused edasiste kulude kokkuhoiuks. Kuna toetuse suurus sõltub omavalitsuse majanduslikust võimekusest, siis annab see eelise just nõrgematele omavalitsustele, mis saavad kokku hoitud rahaga arendada kohalike inimeste jaoks paremaid teenuseid," lisas ta.

Sõltuvalt omavalitsuse majanduslikust võimekusest on maksimaalne toetus rekonstrueeritava hooldekodu kohta 472 500 eurot ja uue hooldekodu loomisel 700 000 eurot. Uue hooldekodu loomisel tuleb omavalitsusel vähemalt samade ruutmeetrite arvuga ja maksimaalselt E energiaklassi märgisega hoone maha müüa või lammutada. Hooldekodude renoveerimist ja ehitamist kaasrahastab riik kasvuhoonegaaside kvoodikauplemisega saadud tulust.

Toetuse saamisel on uue hooldekodu ehitamisel lubatud nii majutusega kui päevahoiu kohtade loomine. "Paljude perede jaoks on lahenduseks päevahoiu tüüpi teenus. See annaks eakale võimaluse elada jätkuvalt oma kodus, olles väärikalt ja turvaliselt hoitud sel ajal, kui tema lähedased käivad näiteks tööl ja koolis," lisas minister Iva.

Saksa tööturuamet otsib Eestist tööjõudu >>

Mullu oli Eestis 158 hooldekodu ja üldhooldusele kulus kokku 61,2 miljonit eurot. Teenust saavad inimesed ja nende lähedased tasusid sellest üle 47 miljoni euro ehk ligi 78%, omavalitsuste panus oli 13,7 miljonit eurot.

Taotlusi saab riigi tugiteenuste keskusele esitada 18. oktoobrist 21. jaanuarini. Toetuse andmise tingimused ja korra kinnitas riigihalduse minister määrusega.

Lisaks avaneb tänavu aasta lõpus kohalikele omavalitsustele võimalus taotleda toetust erivajadustega inimeste eluruumide ja eluruumidele juurdepääsu kohandamiseks. Selleks on planeeritud 7,19 mln eurot ja plaanis kohandada vähemalt 1 488 kodu.

Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid ja linnaosa elanikud
© Sputnik / Вадим Анцупов

KOVidel on võimalik täiendavalt taotleda toetust ka teenuste arendamiseks ja osutamiseks. 2019. aasta esimeses kvartalis avaneb uus taotlusvoor hoolduskoormust vähendavate ja tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamiseks ja osutamiseks.

Eelmises kahes taotlusvoorus 2016. ja 2018.a toetati 23 kohaliku omavalitsuse ja omavalitsusliitude projekti koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiuteenuse ja intervallhooldusteenuse arendamiseks ja osutamiseks. Järgmise taotlusvooru tingimusi töötatakse hetkel välja. Täpsemat infot jagame enne vooru avamist SA Innove kodulehel.

Eesti eakatele elanikele, kes vajavad hooldust väljaspool kodu, peab olema tagatud kvaliteetne ja turvaline üldhooldusteenus, leiti kevadel sotsiaalministeeriumis toimunud arutelul hooldekodude olukorrast ja edasistest tegevustest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tallinn kavatseb seenioridele luua modernse teenuskodu >>

Aprillikuus toimus sotsiaalministeeriumis üldhooldekodude teabepäev, millest võttis osa enam kui 150 hooldekodu juhti. Infopäeva eel viisid Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet ja Ravimiamet läbi ühised kontrollvisiidid, mille käigus tuvastati mitmeid probleeme nõuete täitmisega. 2020. aastast hakkab üldhooldekodudele kehtima tegevusloa nõue

Peaminister Jüri Ratas kinnitas märtsis Riigikogu ees, et valitsus toetab nii juba tehtud kui veel plaanitavate muudatustega vanemaealiste inimeste toimetuleku parandamist, sealhulgas neile paremate võimaluste loomist tööturul, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

342
Tagid:
pension, eakad, renoveerimine, ehitamine, rahastus, tugi, hooldekodu, omavalitsus, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega