Tööandjad ja ametiühingud sõlmisid alampalga kokkuleppe, illustreeriv foto

Tööandjad ja ametiühingud sõlmisid alampalga kokkuleppe

108
(Uuendatud 09:31 01.10.2018)
Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul peab alampalk olema seotud tööviljakusega. Eesti Panga prognoosi järgi peaks järgmisel aastal tööviljakus kasvama, see võimaldab ka alampalga tõstmist.

TALLINN, 1. oktoober — Sputnik. Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit sõlmisid kokkuleppe, mille alusel on töötasu alammäär 2019. aastal 540 eurot kuus ja tunnitasu 3,2 eurot tunnis, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Päästja: eluohtlik töö nõuab paremat palka >>

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit alustasid käesoleva aasta juunis läbirääkimisi alampalga muutmiseks, mille käigus jõuti suve lõpuks kokkuleppele tõsta kuutasu alammäära 40 euro ja tunnitasu 0,2 euro võrra, teatasid liidud. Alampalgast väiksemat töötasu ei ole lubatud Eestis täistööajaga töötajale maksta.

"Alampalk peab olema seotud tööviljakusega. Hea uudis on see, et Eesti Panga prognoosi järgi peaks järgmisel aastal tööviljakus kasvama. See võimaldab ka alampalga tõstmist, seekord siis 540 euroni," ütles Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul said ametiühingud kuuajase tagasiside andmise perioodil inimestelt mitu arvamust, mis näitasid, et alampalgaga on vähemalt pealinnas väga keeruline toime tulla.

Järgmisel aastal tõuseb õpetajate keskmine palk 1500 euroni >>

"Ametiühingud nõustuvad, et see on keeruline, aga hetkel ei õnnestu üle oma varju hüpata," lausus Peterson lisades, et töötajate poolse tõsise huvi korral saab edasi liikuda valdkondlike alampalkadega. Päevakorras on see olnud näiteks turvatöötajatel ja poemüüjatel.

2017. aastal sõlmisid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit kokkuleppe, mille kohaselt lähtutakse edaspidi töötasu alammäära kehtestamisel põhimõtetest, et töötasu alammäära tõstmise aluseks on prognoositav tööviljakuse kahekordne kasv aastal, mille töötasu alammääras kokku lepitakse.

Alammäära ülemine piir on kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv, alumine piir vähemalt 40 protsenti prognoositavast keskmisest brutopalgast ning aluseks võetakse Eesti Panga suveprognoosi andmed.

Eesti Panga suveprognoosi kohaselt vahetavad sõlmitud raamleppes kirjeldatud lagi ja põrand 2019 kohad. Tööviljakuse kahekordne kasv jääks siiski põranda ja lae vahele, kujutades mõlema poole jaoks võimalikku kompromissi.

Tööviljakus kasvab järgmisel aastal prognoositavalt 4 protsenti ja kahekordne näitaja oleks seega 8 protsenti aastas. Sellest tulenevalt tuleks alampalka tõsta 540 euroni kuus. Töötasu alammäära tõstmiseks 40 protsendini keskmisest brutopalgast peaks see 2019 tõusma ligikaudu 10,8 protsenti 554 euroni kuus.

2020 ja edasi on prognoositav keskmise palga kasv 5,2 protsenti aastas. Kahekordne SKT reaalkasv on järgmisel aastal 7,2 protsenti, mis tähendaks alampalga tõstmist 536 euroni kuus.

Meenutuseks, 2012. aastal oli töötasu alammäär 290 eurot, 2013. aastal 320 eurot, 2014. aastal 355 eurot, 2015. aastal 390 ning 2016. aastal 430 eurot. Sellel aastal on alampalk 470 eurot, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

2018. aastal tõuseb töötasu alammäär 500-le eurole >>

Töötasu alammäära tõus tähendab alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad, näiteks vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu.

108
Tagid:
töötasu, palk, ühiskond, majandus, alampalk, Eesti Tööandjate Keskliit, Ametiühingute Keskliit, Peep Peterson, Toomas Tamsar, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega