PPA tutvustas uut ID-kaarti, illustreeriv foto

PPA tutvustas uut ID-kaarti

47
(Uuendatud 15:48 27.09.2018)
Uus ID-kaart on kontaktivaba ning tänu suuremale mahule saab see täita rohkem funktsioone nagu näiteks ühistranspordi elektroonilise pilet, puudega isiku kaart või mõne teine elektroonilisel kujul väljastatav tõend.

TALLINN, 27. sept — Sputnik. Hiljemalt 1. jaanuarist 2019 hakkavad PPA teenindused väljastama uut ID-kaarti, millel on lisaks uuele kujundusele ka uued turvaelemendid ning kontaktivaba liides. ID-kaarte, elamisloakaarte, digitaalseid isikutunnistusi ja diplomaatilisi isikutunnistusi hakkab järgmisest aastast tootma uus ettevõte, vahendas Pealinn.

PPA nõuab Gemaltolt kohtus 152 miljonit eurot leppetrahve >>

"Uus ID-kaart on erinev mitte ainult kujunduselt, vaid ka sisult. ID-kaardil kasutame värvilist fotot, sekundaarfotot ehk dokumendifoto kordust ja ka nn läbipaistvat akent. Lisaks oleme ID-kaardil kasutanud erinevaid Eesti riigile omaseid kujunduselemente. Kaardi tagaküljel on Eesti raba, kuhu peidetud mitmeid väikseid kujutisi," ütles PPA peaekspert Eliisa Sau.

ID-kaardi uus rakendus DigiDoc4 Klient jõuab kõikide inimeste arvutitesse
© East News / Imago Stock and People

"Uuel ID-kaardil on kasutatud mitmeid nii palja silmaga kui erinevate abivahenditega nähtavaid turvaelemente. Teraselt silmitsedes leiab kaardilt ka erinevaid pilte ja lauseid Eesti kohta."

PPA kasutas uue kujunduse väljatöötamisel ja turvaelementide valimisel nii PPA oma kui ka väliste ekspertide teadmisi. "Turvaelementide valikul tegime koostööd Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga, dokumentide kujundamisse kaasasime aga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse," lausus Sau.

ID-kaardi on uus kiip, millele on lisatud kaks liidest: harilik kontaktne ning kontaktivaba. Kiip on suurema mahuga, võimaldades lisada sinna uusi rakendusi.

"Näiteks ühistranspordi elektroonilise pileti või mõne teise elektroonilisel kujul väljastatava tõendi. Digiallkirja andmine ja autentimine on esialgu võimalik üksnes kontaktse kiibi abil. Kontaktivaba liidese kasutamisel tuleb ennekõike lähtuda aga turvalisusest ning see peab olema realiseeritud viisil, mis välistab andmete lugemise kaardilt kaardivaldaja teadmata," selgitas Riigi Infosüsteemi Ameti elektroonilise identiteedi valdkonna juht Margus Arm.

Kõik seni välja antud kaardid kehtivad oma kehtivusaja lõpuni ja neid välja vahetama ei pea. Kõiki vana kujundusega valmis trükitud ID-kaarte, millele pole veel teenindustesse järele tuldud, hoitakse kuus kuud ning seejärel hävitatakse.

Eesti peatab ligi 760 000 ID-kaardi sertifikaadid >>

Uute ID-1 formaadis dokumentide tulekuga hakatakse järelteenindust pakkuma ka välisesindustes. See tähendab seda, et tulevikus saab 40 Eesti saatkonnas üle maailma sertifikaate peatada, peatatust lõpetada ja tühistada ning PIN-ümbrike asendada.

PPA sõlmis 27. aprillil 2017. aastal Prantsusmaa dokumenditootjaga IDEMIA lepingu ID-kaartide, elamisloakaartide, digitaalsete isikutunnistuste ja diplomaatiliste isikutunnistuste tootmiseks. Viieaastase lepingu maksumus on maksimaalselt 40 miljonit eurot.

PPA kaebab vigaste ID-kaartide tootja Gemalto kohtusse, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kolmapäeval esitas Politsei- ja Piirivalveamet Harju Maakohtule hagiavalduse seoses Gemalto AG lepingurikkumisega, mis puudutab ID-kaardi privaatvõtmete genereerimist väljaspool kiipi. Hagiavalduses nõuab PPA välja ID-kaardi lepingu rikkumisega seotud leppetrahve summas 152 miljonit eurot, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

2017. aasta 30. augustil informeeris rahvusvaheline teadlaste grupp riigi infosüsteemi ametit, et nad avastasid turvariski, mis mõjutab Eestis alates 2014. aasta oktoobrist välja antud ID-kaarte ja sealhulgas e-residentidele väljastatud kaarte, ehk kokku ligi 750 000 kaarti, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Eesti eksperdid tõdesid, et teoreetiline risk on olemas, kuid see puudutab vaid osa käibelolevaid ID-kaarte. Siiski on nende arv väga suur — 750 000 kaarti, mis on välja antud pärast 2014. aasta 16. oktoobrit.

Valitsus otsustas kabinetinõupidamisel, et peatab Eesti ID-kaartide sertifikaadid alates 3. novembri hilisõhtust kell 24.

ID-kaardi kriis maksis miljoneid. PPA arendusosakonna juht Margit Ratnik rääkis sügisel RIA korraldatud infoüritusel, et Eesti riik oma kulud kokku löönud ja kahjunõude kaartide tootjafirmale Gemaltole esitanud.

President: riik peab e-kriisideks paremini valmis olema >>

Ainuüksi riigi infosüsteemi ameti (RIA) otsesed kulud ID-kaardi kriisi lahendamisel ulatusid 1,8 miljoni euroni ning teist samapalju kulus politsei- ja piirivalveametil (PPA), vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Lisainfot ID-kaardi turvariski kohta saab kodulehelt.

47
Tagid:
kontaktivaba, ühiskond, turvarisk, turvaelemendid, isikutunnistus, dokument, ID-kaart, IDEMIA, PPA, Eliisa Sau, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega