Tallinna saabunud turistid ja Eestimaa külalised läbivad piirikontrolli nende jaoks tavapärases korras

Alusetud hirmud: paavsti visiit piiril segadikku ei tekitanud

22
(Uuendatud 16:20 25.09.2018)
Tallinna saabunud turistid ja Eestimaa külalised läbivad piirikontrolli nende jaoks tavapärases korras. Rooma paavsti Franciscuse visiit ei raskendanud Eesti piiriületust.

TALLINN, 25. september — Sputnik, Svetlana Burceva. Teisipäeva, 25. septembri hommik kujunes päikesepaisteliseks ja tuuliseks. Tallinna sadama D-terminali saabuvad parvlaevad tavapärases korras ning reisijad läbivad küllaltki kiiresti piiri- ja tollikontrolli.

Helsingist ja Stockholmist Tallinna saabunud reisijad ütlesid portaalile Sputnik Eesti, et mingeid lisakeerukusi piirikontrolli läbimisel nad omal nahal ei tundnud.

Paavst Franciscus saabus Eestisse >>

Rootsi naiskodanik, kes tuli Tallinna oma asju ajama, polnud Rooma paavsti visiidist midagi kuulnud. "Mingisugust rangemat piirikontrolli küll ei märganud. Nägin ainult mõnda politseinikku. Aga minu juurde nad ei tulnud," lausus ta.

Женщина из Швеции приехала в Таллинн по делам, о визите понтифика не знала
© Sputnik / Юлия Калинина
Rootslanna polnud Rooma paavsti visiidist midagi kuulnud

Rühm noori sakslasi saabus Tallinna Rootsi kaudu. Nemadki ei olnud midagi kuulnud paavsti visiidist Tallinna, kuhu nad ise tulid turistidena. "Piirikontroll kolges raskusteta. Nagu tavaliselt Euroopa liikides," sõnas turist Saksamaalt.

Турист из Германии не знал о визите римского понтифика в Таллинн
© Sputnik / Юлия Калинина
Turistid Saksamaalt ei olnud midagi kuulnud paavsti visiidist Tallinna

Reisija Horvaatiast oli teinud läbi pika teekonna Euroopa ja saabus tallinna Helsingist. Ka tema ei puutunud kokku mingite raskustega Eesti piiri ületamisel – "kõik sujus suurepäraselt." Sputnik Eesti ajakirjaniku küsimusele, kas talle on teada paavsti visiit Tallinna, vastas neiu ebalevalt, et oleks nagu mingisugust infot kuulnud.

Путешественница из Хорватии
© Sputnik / Юлия Калинина
Reisija Horvaatiast

Aga juba sekundipärast hüüatas ta naerdes: "Jaa, jaa! Me ju rääkisime sellest. Jah, täpselt! Ma tean."

Soome noorsugu ootab kohtumist Rooma paavstiga

Helsingist ja Stockholmist saabunud parvlaevad tõid Tallinna suure hulga Aasia turiste, kelle reis Eestisse langes ühte Rooma paavsti Tallinna-visiidiga, kuid ekskursiooniprogramm on neil oma.

Seevastu noored inimesed Soomest tulid Tallinna nimelt selleks, et näha paavst Franciscust. Nende sõnul loodavad nad temaga linnas kohtuda.

Молодые люди из Финляндии приехали в Таллинн, чтобы увидеть папу Франциска
© Sputnik / Юлия Калинина
Noored Soomest tulid Tallinna nimelt selleks, et näha paavst Franciscust

Rühm sõbratare Soomest laususid Sputnik Eestile lõbusalt sädistades, et soovivad samuti paavsti näha ja sellepärast tulidki Tallinna.

Sadamas on kõik rahulik

Rooma paavsti Tallinna-visiidi päeval kulgeb reisisadama terminalis kõik nii, nagu tavaliselt – parvlaevade sildumise vaheajal jääb plats terminali ees tühjaks. Ja vaid terminali ümber viklsatab kord siin, kord seal vormis politseinik, kes võiv valikuliselt möödujaile ligi astuda ja dokumente kontrollida.

Полиция проверяет документы у туристов возле терминала
© Sputnik / Юлия Калинина
Rooma paavsti Tallinna-visiidi päeval kulgeb reisisadama terminalis kõik nii, nagu tavaliselt

Sputnik Eesti on eelnevalt kirjutanud, et Rooma paavst Franciscus käis juba visiidiga Leedus ja Lätis ning teisipäeval, 25. septembril lendas Tallinna lennujaama, kus teda tervitas Eesti president Kersi Kaljulaid.

© Sputnik / Владимир Новиков
Paavsti külaskäik Tallinna kestab ühe päeva

Paavsti külaskäik Tallinna kestab ühe päeva. Sel päeval kohtub paavst Franciscus Eesti riigi kõrgema juhtkonnaga, diplomaatide ja kodanikuühiskonna esindajatega ning enne Eestist ärasõitu peab avaliku missa, mis algab kell 16.30 Eesti pealinna südames Vabaduse väljakul.

22
Tagid:
tollikontroll, dokument, kontroll, turist, visiit, Tallinna Sadam, Franciscus, paavst, Horvaatia, Soome, Rootsi, Eesti
Teema:
Paavst Franciscuse visiit Eestisse (28)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega