Valgusfestivali lõpetab Tallinna Kadrioru pargis uhke ilutulestik

Valgusfestivali lõpetab Tallinna Kadrioru pargis uhke ilutulestik

53
(Uuendatud 13:00 20.09.2018)
Kolmapäeval, 19. septembril Kadrioru pargis avalöögi saanud festival Valgus Kõnnib 2018 toob seekord fookusesse Tallinna linna pargid ja rohealad ning neid ümbritseva linnaruumi ja neljapäeval, 20. septembril jätkuvad festivali atraktsioonid nii Kadriorus kui Vanalinnas.

TALLINN, 20. september — Sputnik. Valgusfestival Tallinna Kadriorus teeb kummarduse viimasele 300 aastale Kadrioru pargis, kasutades palju elavat tuld ja valgusinstallatsioone ning etendusi, on festivali poolne austusavaldus pargi ajaloole, teatab Tallinna Linnavalitsus.

Neljapäeval, kell 19.45 esineb Tanel Padar bändiga Kadrioru kontserdiväljakul. Muusikaline ilutulestikušõu Kadrioru Pillapalu platsil algab 21.30.

Veel saab täna õhtul kuulata Tiit Kikase kontserti "Teekond pimedusse" Kadrioru lossi esisel rõdul kell 22.

Korraldajad soovitavad festivalile "Valgus Kõnnib" tulla ilma autota>>

21. septembril kell 20 esineb Harju haljasala laval ansambel Jäääär. Kell 21.30 algab festivali lõpuetendus "Vasta ööda!" Raekoja platsil.

Lasnamäe kuuskedest sai vägeva tuleshow
© Sputnik / Вадим Анцупов

Neljapäeval, 20. septembril Kadriorus:

19.00 Algab festivali teine päev Kadriorus

19.00-00.00 Muusikalised purskkaevu etendused Kadrioru Luigetiigil

19.30-00.00 Videoinstallatsioon "Sügis Ball" Kadrioru lossi fassaadil. Videokunstnik Anastasia Isachsen (NOR)

19.30-00.00 Videoinstallatsioon "Miraaž" Lilleaia Miraaži seinal. Videokunstnikud Mikk Mägi ja Sander Joon ehk GIF Visuals

19.45 Tanel Padari ja bändi kontsert Kadrioru pargi kontserdiväljakul

21.30 Muusikaline ilutulestik Pillapalu platsil G. F. Handeli Tulevärgimuusika saatel

Valgus kõnnib Kadriorus
© Sputnik / Денис Пастухов

22.00 Tiit Kikase kontsert "Teekond Pimedusse" Kadrioru lossi rõdul

00.00 Õhtu lõpp, aga kõigil huvilistel on võimalus enamusi väiksemaid valgusinstallatsioone vaadelda kuni kella kaheni öösel

Neljapäeval, 20. septembril Vanalinnas:

19.00 Festivaliavapäev vanalinnas

19.30 Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda kontsert Harju Haljasala laval

19.30-00.00 Videoinstallatsioonid Raekoja fassaadil

Videokunstnike Mikk Mägi ja Sander Joon videoinstallatsioon "Eesti 10000". Lugu Eesti ala tekkest läbi ajaloo

Videokunstnik Anastasia Isachseni (NOR) videoinstallatsioon "Equinox". Equinox on audiovisuaalne installatsioon valgusest ja pimedusest ning headusest ja kurjusest meie maailmas ja meis endis.

21.00 Bonzo kontsert Harju Haljasala laval

00.00 Õhtu lõpp, aga kõigil huvilistel on võimalus enamusi väiksemaid valgusinstallatsioone vaadelda kuni kella kaheni öösel

Reedel, 21.09 Vanalinnas:

19.00 Algab festivali viimane päev

19.30-00.00 Videoinstallatsioonid Raekoja fassaadil

Tallinna valgusfestival laieneb Kadriorust Vanalinna>>

Videokunstnike Mikk Mägi ja Sander Joon videoinstallatsioon "Eesti 10000" lugu Eesti ala tekkest läbi ajaloo. Videokunstnik Anastasia Isachseni (NOR) videoinstallatsioon "Equinox". Equinox on audiovisuaalne installatsioon valgusest ja pimedusest ning headusest ja kurjusest meie maailmas ja meis endis.

20.00 Ansambel Jäääär kontsert Harju Haljasala laval

21.30 Festivali lõpuetendus "Vasta ööda!" Raekoja platsil

Kaasa löövad üle 100 eesti tantsija, muusikat teevad Kristjan Priks ja Kulno Malva. Etenduse lavastaja on Rauno Zubko.

Kahel õhtul, 20.-21. septembril saab Raekoja platsi, raekoda, Viru tänava lõppu, Harju haljasala ja teisi vanalinna atraktiivseid kohti nautida täiesti uues võtmes.

Tallinna festival "Valgus kõnnib Kadriorus">>

Videomappingud kodumaiste ja külalis videokunstnike poolt Tallinna Raekoja fassaadil,, uue värvivalguse lahenduse saab Niguliste kirik, tänavate kohal võib leida sadu pääsukesi ning Harju tänaval saab kuulata mõnusat muusikat müstilise valguse keskel.

53
Tagid:
ilutulestik, valgusfestival, Tanel Padar, vanalinn, Kadriorg, Tallinn
Teema:
Tallinna uudised (327)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega