117,5-meetrine purjelaev STV Sedov on neljamastiline parklaev ja üks maailma suurematest purjeõppelaevadest

Nädalavahetusel külastab Tallinna kaks suurt purjelaeva

128
(Uuendatud 13:26 20.09.2018)
Tallinna linna kutsel saabuvad sel nädalavahetusel, 21.-23. septembril Tallinna Vanasadamasse maailma suurimate purjeõppelaevade hulka kuuluvad STS Sedov ja STS Mir, mille pardad on tasuta avatud kõigile huvilistele.

TALLINN, 20. september — Sputnik. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev avaldas heameelt, et maailma ühed suurimad ja ilusamad purjelaevad leiavad tee ka meie sadamasse ning pakuvad suurepärase võimaluse kõigile huvilistele astuda tasuta oma pardale, edastas Tallinna linnavalitsus. 

Tallinnas mälestati hukkunud soomuslaeva "Russalka" meremehi >>

"Tallinna koostöö nende kahe purjelaevaga on oluline eeskätt järgnevaid Tallinna merepäevi korraldades," nentis Belobrovtsev. "Ühtlasi ootame neid laevu osa võtma rahvusvahelise purjeõppeorganisatsiooni Sail Training International korraldatavast maailma suurimast purjeõppelaevade avamereregatist The Tall Ships Races, mille üheks ametlikuks regati vastuvõtusadamaks on Tallinn 2021. aastaks valitud."

Laevad on Tallinna Vanasadama 24. ja 25. kruiisikai ääres külastajatele avatud:

  • reedel, 21. septembril kell 16.30 kuni 19.00;
  • laupäeval, 22. septembril kell 10.00 kuni 19.00;
  • pühapäeval, 23. septembril kell 10.00 kuni 15.00.

117,5-meetrine purjelaev STV Sedov on neljamastiline parklaev ja üks maailma suurematest purjeõppelaevadest. Ta on 1921. aastal Saksamaal ehitatud kaubalaevaks, laeva esialgne nimi oli Magdelene Vinnen II, seejärel Kommodore Johnsen. 1945. aastal läks laev reparatsioonina Nõukogude Liidule ning sai uue nime vene polaaruurija Georgi Sedovi järgi.

Muhu väina regatt — huvitavad faktid >>

Täna on Sedov purjeõppelaev, mille pardal treenivad kadetid Murmanski, Peterburi ja Arhangelski mereakadeemiatest. Laev osaleb sagedasti suurtel rahvusvahelistel purjeregattidel ja on regulaarselt osa võtnud ka 2021. aastal Tallinnasse jõudvast maailma suurimast purjeõppelaevade avamereregatist The Tall Ships Races.

109-meetrine Admiral Makarovi mereakadeemia õppelaev STS Mir külastas Tallinna viimati eelmisel aastal Tallinna merepäevade ajal. Mir on kolmemastiline Gdanskis (Poolas) 1987. aastal ehitatud purjeõppelaev, mille kodusadamaks on Peterburi. Laeva peamasti kõrguseks on 52 meetrit ja purjede kogupind üle 2700 ruutmeetri. Laev on koduks ja töökohaks 55 meeskonnaliikmele ja 140 kadetile.

Ühtlasi otsustas linnavalitsus anda Tallinna Kultuuriameti Merepäevade egiidi all korraldataval üritusel osalevate külalislaevade STS Sedov ja STS Mir meeskonnaliikmetele tasuta sõiduõiguse Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi liinidel ajavahemikul 21. kuni 23. september.

The Tall Ships Races regati Eestisse saamine on olnud pikk protsess, mille raames tuli võõrustaval linnal kokku panna detailne projekt, mis tõestab, et sadamalinn on tõepoolest valmis ja suudab üle saja laeva vastu võtta. Viimati kandideeris Tallinn regati peasadamaks 2013. aastal, kuid ei osutunud valituks. 2017. aastal osaleti regati võistlusvälise vahesadamana, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Regati näol on tegemist laevanduse tõelise pärliga, mida tahab enda juurde iga merelinn," sõnas Tallinna linnapea Taavi Aas.

The Tall Ships Races 2021 näol on tegemist regatiga, kus purjelaevade meeskonnast pooled on 15-25 aastased meresõbrad, kellel ei pruugi olla eelnevat meresõidu kogemust. Professionaalsed meremehed on selles laevastikus ühtlasi ka õpetajateks. 2021. aasta võidusõit saab alguse 27. juunil Klaipedast. Seejärel suundub laevastik Peterburi, Tallinna ning Maarianhaminasse. Regatt lõppeb 3. augustil Poolas Szczecinis.

Merepäevad toovad The Tall Ships Races laevastiku>>

The Tall Ships Races 2021 Tallinna regatti korraldab Tallinna linn koostöös Tallinna Sadama, Lennusadama, Noblessneri sadama ja MTÜga Eesti Noorte Purjeõppeselts "STA Estonia". Kokku külastab regati viit sadamat enam kui kolm miljonit pealtvaatajat.

128
Tagid:
laevandus, purjeõppelaev, parklaev, purjelaev, merendus, The Tall Ships Races, STV Mir, STV Sedov, Tallinna Vanasadam, Tallinna linnavalitsus, Vadim Belobrovtsev, Eesti, Venemaa
Teema:
Tallinna uudised (327)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega