Tallinnas mälestati hukkunud soomuslaeva Russalka meremehi

Tallinnas mälestati hukkunud soomuslaeva "Russalka" meremehi

60
(Uuendatud 17:37 19.09.2018)
Tallinnas toimus Venemaa soomuslaeva "Russalka" hukkumise 125. aastapäevale pühendatud tseremoonia. Mereväe veteranid ja Venemaa diplomaadid panid monumendile pärgi.

TALLINN, 19. september — Sputnik, Julia Kalinina. Meresõidu ajalugu on täis traagilisi lehekülgi ja Venemaa laevastik pole selles osas erand. Traagiline õnnetus tabas ka soomuslaeva "Russalka", mis hukkus tormis koos kogu meeskonnaga septembris 1893, olles teel Revelist (nagu tol ajal nimetati Vene impeeriumis Tallinna) Gelsingforssi (nüüdne Soome pealinn Helsinki).

Возложение венков к памятнику броненосцу Русалка
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinnas mälestati hukkunud soomuslaeva "Russalka" meremehi

Kolmapäeva, 19. septembri hommikul kogunesid Tallinnas Kadriorus soomuslaeva ausamba juurde laevastiku veteranide klubi, ühenduse "Merevendlus" liikmed ja Venemaa Eesti suursaatkonna diplomaadid, eesotsas Aleksandr Petrovi, Venemaa Föderatsiooni erakorralise ja täievolilise suursaadikuga Eesti Vabariigis.

Kogunenud pani pärjad hukkunud vene meremeeste ristiga inglit kujutava mälestusmärgi jalamile. Venemaa suursaadik rääkis portaalile Sputnik Eesti, et tänase põlvkonna kohustus on pidada pühaks ajalugu ja austada surnute mälestust.

Чрезвычайный и Полномочный Посол России Александр Петров
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa Föderatsiooni erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis Aleksandr Petrov

"See traagiline lehekülg Balti laevastiku ajaloos meenutab meile pikka ühist ajalugu, mil laevadel teenisid kõrvuti õlg õla kõrval paljude, sealhulgas Eestist pärit rahvuste esindajad," ütles Aleksandr Petrov.

Tulutud otsingud

Soomuslaev "Russalka" kadus Revelist Helsingforsi suunas lahkudes äkki merre koos kogu 178-liikmelise meeskonnaga. Alles mõni aeg hiljem uhtus meri Soomes kaldale hulga "Russalkalt" pärinevaid esemeid. Leiti soomuslaeva päästepaadi katte alla kinni kiilunud meremehe surnukeha, mis samuti kaldale uhuti.

Броненосец береговой обороны российского императорского флота, затонувший 7(19) сентября 1893 года у берегов Финляндии
© Фото : из архива Клуба Ветеранов Флота
Traagiline õnnetus tabas soomuslaeva "Russalka", mis hukkus tormis koos kogu meeskonnaga septembris 1893

Kadunuks jäänud "Russalka" otsingutel osales 15 Vene laevastiku laeva. Otsinduid jätkati kuni talvekülmade saabumiseni ja lisaks tuukritele kasutati ka õhupalle. Siiski ei õnnestunud kindlaks teha isegi laeva hukkumispaika.

Peterburi mõjuka ajalehe Novoje Vremja töötajad jätkasid ranniku uurimist oma kulul, küsitlesid rannarahvast, kuid ka nemad ei leidnud midagi. Juhtus nii, et just ajalehe Novoje Vremja toimetus sai üheks kahest kadunud laevameeskonna peredele annetuste kogumise algatajaks.

Eesti meremehe kohustus

Eesti ajaloolane Vello Mäss toob ajaloorüpest välja laevade nimesid ja mälestusi nendest — nii mere-teadlaste kui mereväelaste seas hinnatakse ja austatakse teda nii Eestis kui ka Venemaal. Ta otsib uppunud ja hukkunud laevu, süstematiseerib saadud andmeid ja kirjeldab siis oma raamatus laevahuku põhjuseid.

Подводный археолог Велло Мясс нашёл место гибели броненосца Русалки в 2003 году
© Sputnik / Юлия Калинина
Eesti ajaloolane Vello Mäss

Just Vello Mäss leidis 2003. aastal Tallinna Meremuuseumi uurimislaeval "Mare" "Russalka" hukkumiskoha. Venemaa keiserliku mereväe meremeeste viimane puhkepaik avastati lõpuks. Ja pikk, enam kui sada aastat kestnud otsing on lõppenud.

Aastaid elas rahutu meremehehingega Vello Mässi südames unistus leida legendaarne "Russalka", mille mälestuseks on Tallinnas Kadrioru pargis, mere äärde püstitatud skulptor Adamsoni üks ilusamaid meremälestusmärke maailmas. Ta tõotas endale soomuslaev üles otsida.

"Enne kui me "Russalkat" otsima hakkasime, tundsin sisemist kohustust see laev leida. Ja kui me ta leidsime, valitses hinges suur rõõm ja innustus. Suhtusin meie edusse väga rahulikult, ma vabanesin kohustusest," ütles Vello Mäss portaalile Sputnik Eesti.

Mis hukutas "Russalka"

Täna kõige usaldusväärsemaks peetava versiooni kohaselt sattus laev tugevasse tormi, kuid sellised laevad nagu "Russalka" ei olnud eriti tormikindlad. Tuntud vene kirjanik Konstantin Paustovski, kes kirjutas suure südamevaluga "Russalka" hukust ja pikkadest otsingutest, ütles, et sügisel tõusevad Soome lahel tugevad tormid.

Возложение венков к памятнику броненосцу Русалка
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinnas mälestati hukkunud soomuslaeva "Russalka" meremehi

Nad algavad tavaliselt keskpäeval ja kestavad õhtuni. Kui "Russalka" oleks väljunud merele varahommikul, oleks ta jõudnud enne keskpäeva Helsingforssi. Väljumisel Kroonlinnast unustati maha puidust katteluugid, millega tormi korral suletakse laeva läbipääsud ja valgusavad. Meri aga ei andesta hooletust.

Juba palju hiljem kirjutasid okeanograafid-hüdrofüüsikud "meremõrtsukatest", ebatavaliselt kõrgetest lainetest, mida esineb küll harva, kuid mis tekivad äkki ja kestavad vaid paar sekundit. Võibolla selline laine tappiski tormis juba niigi muserdatud soomuslaeva. Peaaegu kogu meeskond, välja arvatud komandör ja vahimehed, olid alumisel tekil, see tähendab laeva sisemuses.

Soomuslaeva komandör ei lahkunud laevalt

"Russalka" komandör oli tol ajal teise järgu kapten Viktor Hristianovitš Ieniš. Neljakümne kahe aastane soomuslaeva "Russalka" komandör oli suurepärane ohvitser, kes oli saanud väga hea hariduse.

Броненосец береговой обороны российского императорского флота, затонувший 7 (19) сентября 1893 года у берегов Финляндии
© Фото : из архива Клуба Ветеранов Флота
Traagiline õnnetus tabas soomuslaeva "Russalka", mis hukkus tormis koos kogu meeskonnaga septembris 1893

Viktor Hristianovitš oli pärit sõjaväearsti perekonnast, tema isa langes Sevastopoli kaitsmisel. Langenud kangelase pojana võeti ta 1867. aastal merekooli, mille lõpetamise järel läbis ta Mereväeakadeemia kursuse. Hiljem läbis ta Mihhailovski suurtükiväeakadeemia kursuse, mille ta ka lõpetas.

 

Ta kirjutas teaduslikke artikleid "Merenduskogumikule" suurtükiasjanduse küsimustes ja oli üsna palju merd sõitnud. 1. järgu kapteni S.O. Makarovi alluvuses osales "Vitjazi" ümbermaailmareisil. Ieniši suhtumisest teenistusse annab tunnistust asjaolu, et 22-aastase teenistuse jooksul laevastikus oli ta puhkusel vaid 12 kuud ja kümme aastat teenis ta üldse puhkamata.

60
Tagid:
soomuslaev, veteranid, mälestamine, hukkumine, diplomaat, ajalugu, Russalka, merevägi, Venemaa suursaatkond, Kadriorg, Aleksandr Petrov, Eesti, Venemaa, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega