Kaitseminister Jüri Luik

Kaitseminister vastas arupärimisele Vene mõjuagentide kohta

54
(Uuendatud 17:47 17.09.2018)
Kaitseminister Jüri Luik vastas Riigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Toomas Väinaste, Heimar Lengi, Marika Tuus-Lauli, Enn Eesmaa, Oudekki Loone ja Henn Põlluaasa 22. augustil esitatud arupärimisele Vene mõjuagentide kohta Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses.

TALLINN, 17. september — Sputnik. Arupärijad soovisid teada, kas Välisluureameti peadirektori väide, et tema ametkond on tuvastanud "poliitikute" võrgustiku, kes on Vene mõjuagendid ja teevad seda, mida Kreml käsib vastab tõele, teatas Riigikogu pressiteenistus.

Luik ütles, et Välisluureameti peadirektor rääkis nii 20. juulil 2018 Aspeni julgeolekufoorumil kui ka 24. juulil Eesti Päevalehes ilmunud artiklis selgelt ja ühemõtteliselt Lääne-Euroopast, tegemata ühtegi viidet Riigikogule või Vabariigi Valitsusele.

Mikk Marran teab Kremli plaanidest rohkem kui Kreml ise >>

"Jutt käib esinemisest, mis toimus vestluspaneeli kujul ja mis käsitles Venemaa erinevaid agressiivseid meetodeid suhetes välismaailmaga. Lisaks sõjalistele vahenditele nimetab Mikk Marran oma kõnes ka mõjuagentide kasutamist. See on Vene riigi üks tunnustatud töömeetodeid, kus teises ühiskonnas mõjukaid isikuid kasutatakse ära vastava riigi nõrgendamiseks ja Venemaa seisukohtade pealesurumiseks," ütles Luik.

Venemaa välisministeeriumi hoone
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Kaitseminister selgitas, et laias laastus jagatakse mõjuagendid kolmeks. On isikud, kes saavad Vene valitsusasutustelt otseseid ülesandeid. On need, kes teevad seda majandusliku kasu või poliitilise edu nimel, aga ei saa otseseid korraldusi. Ja siis on need, keda võib nimetada kasulikeks idiootideks, kes lihtsalt korrutavad agressiivseid seisukohti, sest nad satuvad nendesse uskuma.

Luik rõhutas, et peadirektor Marran esines spetsialistide ees. Ta rääkis meetoditest, ta ei nimetanud ühegi riigi ühegi poliitiku nime. Mõjutusagentide teemat leiab ajakirjadest ja ettekannetest, see pole uus.

"Arupärijad on võtnud kõnest mõned elemendid ja proovinud mõttemängu korras tuvastada, kas Eesti Riigikogus ja valitsuses on Venemaa mõjuagente. Kõik need nimed, järeldused kuuluvad arupärijatele. Ma saan aru, põhiliselt Peeter Ernitsale," ütles Luik. Ta toonitas, et kõik see on täielik spekulatsioon ja tal pole alust ega kompetentsi seda kommenteerida.

Luik selgitas, et Eesti välisluureamet ei tegele luuramisega Eestis ehk teisiti öeldes vastuluurega, mistõttu konkreetne väide ei saa mingil viisil käia Eesti kohta.

Eesti luurejuht avalikustas Kremli "mõjuagentide" eesmärgid >>

"Vastuluuret Eesti Vabariigis teostab Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet teostab vastuluuret üksnes oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja oma valduste kaitseks. Seega ei saa Välisluureametil olla andmeid Eesti poliitikutest mõjuagentide kohta ja Välisluureameti peadirektor pole seda ka kordagi väitnud."

"Teie osundatud tekst ei puuduta Eestit, vaid Lääne-Euroopat, sellest on peadirektori ettekannet tervikuna lugedes võimalik ka selgelt aru saada," ütles Luik.

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti kirjutas, ütles Eesti välisluureameti peadirektor Mikk Marran juuli lõpus Aspenis (USA) julgeolekufoorumil esinedes, et tema riigi avaliku elu tegelaste, ajakirjanike, diplomaatide, ärimeeste ja poliitikute hulgas võib olla Venemaa "mõjuagente".

Marran keeldus nimetamast konkreetsete inimeste nimesid, kes Eesti luureameti kahtluse alla on sattunud.

"Eesti julgeoleku huvides on, et Kremli mõjutustegevus meie liitlaste seas ei oleks edukas. Me peame juhtima lääneriikide luureteenistuste ja avalikkuse tähelepanu sellele teemale," rääkis Marran hiljem Postimehele antud usutluses. Ta ütles, et välisluureamet on korduvalt juhtinud tähelepanu Venemaa mõjutustegevusele Euroopas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kommenteeris Eesti välisluureameti juhi Mikk Marrani avaldust "Kremli mõjuagentidest" Eestis.

Avaldused "Kremli agentidest" ja "Moskva mõjutustegevusest" on oma riigi probleemidelt tähelepanu kõrvalejuhtimisele suunatud spekulatsioonid, ütles Maria Zahharova iganädalasel briifingul Moskvas.

"Kõigi nende spekulatsioonidega "Moskva mõjutustegevusest" püüavad valitsevad ringkonnad, sealhulgas Eestis, juhtida tähelepanu kõrvale oma probleemidelt," ütles diplomaat, nimetades Eesti eriteenistuse juhi avameelitsemist sooviks halvustada mistahes Venemaaga konstruktiivseid suhteid pooldavaid jõude.

Vene välisministeeriumi pressiesindaja lisas, et mõnede Eesti poliitikute Venemaa saatkonda riigi siseasjadesse sekkumises süüdistavad avaldused kriitiliste märkuste eest Waffen-SS Eesti veteranide kogumise pärast Sinimäel tekitavad nördimust. Zahharova sõnul on see üritus "Eestis juba tavapäraseks ja rutiinseks muutunud natsismi käsilaste avaliku ülistamise järjekordne näide".

Waffen-SS kokkutulekud — Eesti "uhkus" ja häbi >>

Moskva on korduvalt eitanud ning nimetanud paljasõnalisteks süüdistusi, et Venemaa püüab väidetavalt teistele riikide siseasjadesse sekkuda.

54
Tagid:
poliitika, arupärimine, mõjuagent, Eesti Välisluureamet, valitsus, Riigikogu, kaitseministeerium, Mikk Marran, Jüri Luik, Venemaa, Lääne-Euroopa, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega