PPA tühistab üle kahesaja kiiruskaamera trahvi, illustreeriv foto

PPA tühistab üle kahesaja kiiruskaamera trahvi

37
(Uuendatud 14:00 17.09.2018)
Eelmisel nädalal uuendas Maanteeamet 35 kiiruskaamera tarkvara, kuid selle käigus tekkis viga, mille tõttu nende kaamerate fikseeritud kiiruseületamiste juhtumite põhjal 11.-13. septembril määratud 241 hoiatustrahvi tühistatakse.

TALLINN, 17. september — Sputnik. "Tarkvara uuendamise käigus tekkinud kiiruse laiendmääramatuse viga puudutas 35 kiiruskaamerat. Trahviteate said liiklejad, kes sõitsid tavapärasest trahvi piirmäärast 1 km tunnis aeglasemalt," ütles Maanteeameti piirkondliku liikluskorralduse talituse juhataja Erkki Vaheoja. "Praeguseks on puudus kõrvaldatud."

Uuendusega vahetati aegunud tarkvara välja uue vastu, mis muuhulgas võimaldab näiteks fikseerida ka punase fooritule eirajaid, teatab Maanteeamet.

Autojuht pani kaalukausile nii enda kui sõprade elud >>

"Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib üle kõik nendest kaameratest perioodil 11.-13. septembril saabunud juhtumid. Tühistame need hoiatustrahvid, mille fikseerisid puuduliku tarkvaraga kaamerad. Esialgsel hinnangul tühistame 241 hoiatustrahvi, kuid see arv võib kontrolli käigus muutuda. Need hoiatustrahvid, mis on vigaste trahviteadete tõttu juba laekunud, tagastame maksja kontole," ütles PPA liiklusmenetlusteenistuse vanem Toomas Kaarepere.

Vajadusel võtab Politsei- ja Piirivalveamet ühendust inimestega, kellele tarkvaravea tõttu vale summaga trahviteade saadeti ning juba tasutud hoiatustrahv tagastatakse maksjale.

Kiiruskaamerate asukohad

Asukohtade valimisel on arvestatud inimkannatanutega liiklusõnnetustega statistikat viimase viie aasta jooksul, liiklussagedust, sõidukite kiirusi sel lõigul, elektri kättesaadavust ja kohalikke olusid. Teelõikudele paigaldatakse automaatkontrollist teavitavad liiklusmärgid, seisab Maanteeameti kodulehel.

1. detsember 2017 seisuga on Eesti riigimaanteedel üleval 65 mõõtekabiini, millest neljas on võimalik kiirust mõõta mõlemas suunas. Lisaks on Maanteeameti kasutuses kaks mõõtekabiini Tallinna linnas. Kokku on Eestis 67 kiiruskaamera mõõtekabiini.

Siseminister vastas majandusministrile: kiiruskaamerad peaksid tunduvalt mobiilsemad >>

Majandusminister Kadri Simsoni sõnul on olukord liikluses olnud esimesel poolaastal sedavõrd raske, et pädevad ametkonnad peaksid lähiajal kokku saama ning probleemidele lahendusi otsima, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti suvel.

Simson tõi siseminister Andres Anveltile saadetud kirjas välja, et võrreldes 2017. aastaga kasvas jaanuarist kuni maini inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv kaheksa protsenti, õnnetustes vigastatute arv 10 protsenti ja hukkunute arv koguni 45 protsenti.

Siseminister Andres Anvelt on seisukohal, et edaspidi peaks kiiruskaameraid saama kasutada autoroolis tehtavate kõrvaliste tegevuste tuvastamiseks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juulikuus.

"Järgmise sammuna soovib siseministeerium algatada õiguslikud muudatused, et liiklusjärelevalve teostamisel oleks võimalik kasutada statsionaarseid ja liikuvaid kiiruskaameraid lisaks politsei- ja piirivalveametile teistel turvalise liikluskeskkonna tagajatele," kirjutas Anvelt vastuseks majandusminister Kadri Simsonile.

Aasta esimese kaheksa kuu jooksul on juhtunud kokku 1028 liiklusõnnetust, milles said kannatada 1277 inimest, hukkunud on 56 inimest, kellest 14 ei kasutanud turvavarustust, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

37
Tagid:
tarkvara, ühiskond, autojuht, trahv, kiiruskaamerad, maanteeamet, PPA, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega