Eestis loodust tuli koristama 9500 inimest

Eestis loodust tuli koristama 9500 inimest

26
Maailmakoristuspäeval tuli Eestis loodust koristama 9500 inimest, kokku oli süsteemis registreeritud 300 koristuspaika. Iga inimese kohta koguti keskmiselt 500 liitrit ehk viis sajaliitrist kotti jäätmeid.

TALLINN, 16. september — Sputnik. Laupäeval koristanud inimestele lisanduvad veel ka need, kes asuvad koristama lähipäevil. Korraldustiim usub, et eilsega on algus pandud hoiakute muutusele maailmas ning uuele normaalsusele loodus- ja keskkonnahoius.

Mis saab tekkinud olmejäätmetest edasi? >>

"Päeva lõpuks on tohutu kergendus, väsimus ja rahuolu," ütles Raimo Matvere, Maailmakoristuspäeva juht Eestis laupäeval.

"Mind tõeliselt liigutas, et inimesed helistasid ja teatasid, et ühes kohas sai koristatud, andke veel kohti ette. Ja siiras tänu meediale, kes läbi pika päeva koristajaid esile tõstis – need inimesed väärivad tunnustust!" sõnas Matvere.

"Kõik läks supersuurepäraselt!" tõdes ka Teeme Ära! juhatuse esimees Eva Truuverk. "Muidugi oli väikseid tagasilööke ja alati võib öelda, et number oleks võinud olla suurem. Samas ütleb sisetunne, et tänase mõjusid hakkame nägema alles tulevate aastate jooksul – need ei kooru kohe siin ja praegu."

"Ma tõsiselt arvan, et sellist tohutut positiivsuse lainet, kus inimesed lihtsalt tulevad kokku, pidutsevad, korjavad prügi, on rõõmsad ja sõbralikud – seda pole varem maailmas sellises ulatuses olnud," lisas Truuverk.

  • Всемирный день чистоты в Таллинне
    Maailmakoristuspäev Tallinnas
    © Фото : Riigikantselei
  • Всемирный день чистоты в Таллинне
    Maailmakoristuspäev Tallinnas
    © Фото : Riigikantselei
  • Всемирный день чистоты в Таллинне
    Maailmakoristuspäev Tallinnas
    © Фото : Riigikantselei
  • Всемирный день чистоты в Таллинне
    Maailmakoristuspäev Tallinnas
    © Фото : Riigikantselei
  • Подводная уборка в Ласнамяэ
    Pae järvest prügi koristama tulnud sukeldujad
    © Sputnik / Денис Пастухов
  • Подводная уборка в Ласнамяэ
    Tallinna koristustalgud
    © Sputnik / Денис Пастухов
  • Подводная уборка в Ласнамяэ
    Pae järvest prügi koristama tulnud sukeldujad
    © Sputnik / Глеб Нечволодов
  • Подводная уборка в Ласнамяэ
    Pae järvest prügi koristama tulnud sukeldujad
    © Sputnik / Глеб Нечволодов
  • Подводная уборка в Ласнамяэ
    Pae järvest prügi koristama tulnud sukeldujad
    © Sputnik / Глеб Нечволодов
  • Подводная уборка в Ласнамяэ
    Pae järvest prügi koristama tulnud sukeldujad
    © Sputnik / Глеб Нечволодов
1 / 10
© Фото : Riigikantselei
Maailmakoristuspäev Tallinnas

Maailmakoristuspäeva käigus leiti Eestis kõikvõimalikku kraami – ostukärusid, karupükse, järve uputatud roller, kineskoope, mängukarusid ja kreemituube, merre visatud külmkappe, televiisoreid, ka üks surnukeha ning palju muud fantaasia piiridest välja ulatuvat.

Talgute käigus leiti surnukeha

Laupäeva päeval leidsid Tallinna Lasnamäe Paepargi koristustalgute käigus Pae järvest prügi koristama tulnud sukeldujad surnukeha.

Eesti Maailmakoristuspäeva turvalisuse eest vastutav politseikolonelleitnant Marti Magnus ütles, et politseile laekus teade leiust kell 12:30. "Tuukrid jõudsid sündmuskohale kell 15:44 ning tõid lagunemistunnustega surnukeha kaldale kell 16:33. Surnukeha toimetati edasi lahkamisele," täiendas Magnus.

Maailmakoristuse algataja: keskkonnahoiu uus tegelikkus lähtub Eestist >>

"Kahjuks kannatasid talgute käigus varaliselt ka tublid tuukrid. Nimelt varastati koristamise ajal ära tuukrite sukeldumisraskused, mille esialgne kahju hinnatakse 160 eurole. Selle juhtumiga tegeleb politsei edasi," kinnitas ta.

Kurioosne on veel asjaolu, et Pae järvest toodi päeva alguses välja vana mopeed, mis jõuti pikanäpumeeste poolt viia metalli kokkuostupunkti Betooni tänaval. Mopeedi ära viinud isikud pidas politsei kinni.

© Sputnik / Глеб Нечволодов
Pae järvest prügi koristama tulnud sukeldujad
26
Tagid:
koristustööd, talgud, ühiskond, surnukeha, Maailmakoristuspäev, Teeme ära, Eva Truuverk, Raimo Matvere, maailm, Eesti, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega