Eesti Rahvusvähemuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan

Rafik Grigorjan: vene koolide küsimuses on murdepunkt juba ammu möödas

33
(Uuendatud 16:58 13.09.2018)
Murdepunkt venekeelse kooliharidusse tagasisaamise küsimuses on juba ammu möödas. Nõnda väitis Eesti Rahvusvähemuste Esindajate Koja esimees Rafik Grigorjan, kommenteerides 13. septembril riigi parlamendis toimunud arutelu.

TALLINN, 13. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Riigikogus arutati neljapäeval Reformierakonna ettepanekut venekeelsete lasteaedade ja koolide üleviimisest eestikeelselt õppetööle. Intervjuus portaalile Sputnik Eesti jagas Eesti Rahvusvähemuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan oma arvamust selles küsimuses, mida arutelu lühikokkuvõttes on nimetatud "riikliku tähtsusega küsimuseks".

Isamaa: Eesti liigub ühtse eestikeelse haridussüsteemi suunas >>

Tema sõnul on ta demokraadina ning riigi arengu demokraatliku suuna pooldajana arvamusel, et inimestel peab olema valikuvabadus. Kui lapsi tahetakse õpetada emakeeles, siis on riik kohustatud niisugust võimalust pakkuma, aga mitte seda ühtede või teiste poliitiliste jõudude huvides lukku panema.

"Ma olen juba ammu öelnud, et isegi kurss 60:40 õppeainete eestikeelse õpetuse kasuks (mille paljudki parima kompromissina vaimustusega vastu võtsid) tähendab juba venekeelse hariduse surma," ütles Grigorjan.

Tema hinnangul on murdepunkt juba ammu möödas – sellest hetkest, mil lakati venekeelsete koolide jaoks õpetajaid ette valmistamast. Nagu teada, kätkeb haridussüsteem endas kaht subjekti – nendeks on õpetaja ja õpilane.

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Õpilased on olemas, lapsevanemad tahavad panna lapsi venekeelsetesse koolidesse, aga kaadreid enam ei ole," selgitas Grigorjan.

Nüüd aga, lisas rahvusvähemuste koja juht, tuleb venekeelne haridus nullist peale taastada ja see on väga keeruline protsess: "Möödunud on kolm rahvusvähemuste koja kongressi ja me oleme korduvalt osutanud sellele, et lõimumisprogramm on asendanud mõiste "lõimumine" assimileerimisega. Ma olen assimileerimise vastu, see viib ühekülgsuseni, väljasuremiseni, etniliste ja muude erinevuste mahakriipsutamiseni. Demokraatia aga tähendab erinevusi, mitte ühetaolisust."

Eesti keel hällist peale

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti on kirjutanud, esines opositsiooniline Reformierakond 2017. aasta juulis ettepanekuga viia kogu Eesti haridussüsteem lasteaiast alates üle riigikeelele. Seisukoht haridussüsteemi üleviimisest eesti keelele sisaldus Reformierakonna Tallinna valimisprogrammis.

Narvalased presidendi "dessandist": probleeme on meil palju, las ta tulla pealegi >>

Poliitikud ja avaliku elu tegelased on hinnanud seda algatust mitmeti. Näiteks sotsiaaldemokraadid nägid reformierakondlaste algatuses eesti- ja venekeelse kogukonna vahelise lõhenemise teema ekspluateerimist seoses eelseisvate valimistega.

Pikemat aega toimib Eestis niinimetatud 60:40 süsteem, mille kohaselt eestikeelne õpe algab vene koolides alles gümnaasiumiastmest, kus 60% õppetööst toimub riigikeeles ning ülejäänud 40% vene keeles.

Riigikogu Isamaa fraktsiooni algatusel oli tänasel täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal "Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele". Ettekandjad märkisid, et eestikeelsele õppele üleminek on võimalik, kuid võtab aega, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Isamaa fraktsiooni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on selge, et Eesti liigub ühtse eestikeelse haridussüsteemi suunas, kuid oluline on vältida vastandumist. Ta osutas, et nii eesti kui ka vene keeles kõnelejad tahavad anda oma lastele hea hariduse, kuid kardavad emakeele säilimise pärast.

Vene Kool Eestis loodab Kaljulaidilt venekeelse hariduse kaitsmist >>

"Eesti venelastele tuleb anda kindlustunne, et isegi eesti koolis ei kaota laps oma identiteeti, ei võõrandu oma emast või isast ja oma esivanemate juurtest," rõhutas ta.

33
Tagid:
õpetamine, eestikeelne, emakeel, venekeelne, Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koda, lasteaed, kool, Reformierakond, Riigikogu, Rafik Grigorjan, Eesti