Eesti Rahvusvähemuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan

Rafik Grigorjan: vene koolide küsimuses on murdepunkt juba ammu möödas

68
(Uuendatud 16:58 13.09.2018)
Murdepunkt venekeelse kooliharidusse tagasisaamise küsimuses on juba ammu möödas. Nõnda väitis Eesti Rahvusvähemuste Esindajate Koja esimees Rafik Grigorjan, kommenteerides 13. septembril riigi parlamendis toimunud arutelu.

TALLINN, 13. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Riigikogus arutati neljapäeval Reformierakonna ettepanekut venekeelsete lasteaedade ja koolide üleviimisest eestikeelselt õppetööle. Intervjuus portaalile Sputnik Eesti jagas Eesti Rahvusvähemuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan oma arvamust selles küsimuses, mida arutelu lühikokkuvõttes on nimetatud "riikliku tähtsusega küsimuseks".

Isamaa: Eesti liigub ühtse eestikeelse haridussüsteemi suunas >>

Tema sõnul on ta demokraadina ning riigi arengu demokraatliku suuna pooldajana arvamusel, et inimestel peab olema valikuvabadus. Kui lapsi tahetakse õpetada emakeeles, siis on riik kohustatud niisugust võimalust pakkuma, aga mitte seda ühtede või teiste poliitiliste jõudude huvides lukku panema.

"Ma olen juba ammu öelnud, et isegi kurss 60:40 õppeainete eestikeelse õpetuse kasuks (mille paljudki parima kompromissina vaimustusega vastu võtsid) tähendab juba venekeelse hariduse surma," ütles Grigorjan.

Tema hinnangul on murdepunkt juba ammu möödas – sellest hetkest, mil lakati venekeelsete koolide jaoks õpetajaid ette valmistamast. Nagu teada, kätkeb haridussüsteem endas kaht subjekti – nendeks on õpetaja ja õpilane.

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Õpilased on olemas, lapsevanemad tahavad panna lapsi venekeelsetesse koolidesse, aga kaadreid enam ei ole," selgitas Grigorjan.

Nüüd aga, lisas rahvusvähemuste koja juht, tuleb venekeelne haridus nullist peale taastada ja see on väga keeruline protsess: "Möödunud on kolm rahvusvähemuste koja kongressi ja me oleme korduvalt osutanud sellele, et lõimumisprogramm on asendanud mõiste "lõimumine" assimileerimisega. Ma olen assimileerimise vastu, see viib ühekülgsuseni, väljasuremiseni, etniliste ja muude erinevuste mahakriipsutamiseni. Demokraatia aga tähendab erinevusi, mitte ühetaolisust."

Eesti keel hällist peale

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti on kirjutanud, esines opositsiooniline Reformierakond 2017. aasta juulis ettepanekuga viia kogu Eesti haridussüsteem lasteaiast alates üle riigikeelele. Seisukoht haridussüsteemi üleviimisest eesti keelele sisaldus Reformierakonna Tallinna valimisprogrammis.

Narvalased presidendi "dessandist": probleeme on meil palju, las ta tulla pealegi >>

Poliitikud ja avaliku elu tegelased on hinnanud seda algatust mitmeti. Näiteks sotsiaaldemokraadid nägid reformierakondlaste algatuses eesti- ja venekeelse kogukonna vahelise lõhenemise teema ekspluateerimist seoses eelseisvate valimistega.

Pikemat aega toimib Eestis niinimetatud 60:40 süsteem, mille kohaselt eestikeelne õpe algab vene koolides alles gümnaasiumiastmest, kus 60% õppetööst toimub riigikeeles ning ülejäänud 40% vene keeles.

Riigikogu Isamaa fraktsiooni algatusel oli tänasel täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal "Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele". Ettekandjad märkisid, et eestikeelsele õppele üleminek on võimalik, kuid võtab aega, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Isamaa fraktsiooni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on selge, et Eesti liigub ühtse eestikeelse haridussüsteemi suunas, kuid oluline on vältida vastandumist. Ta osutas, et nii eesti kui ka vene keeles kõnelejad tahavad anda oma lastele hea hariduse, kuid kardavad emakeele säilimise pärast.

Vene Kool Eestis loodab Kaljulaidilt venekeelse hariduse kaitsmist >>

"Eesti venelastele tuleb anda kindlustunne, et isegi eesti koolis ei kaota laps oma identiteeti, ei võõrandu oma emast või isast ja oma esivanemate juurtest," rõhutas ta.

68
Tagid:
õpetamine, eestikeelne, emakeel, venekeelne, Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koda, lasteaed, kool, Reformierakond, Riigikogu, Rafik Grigorjan, Eesti
Teema:
Õigus emakeelsele haridusele (31)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega