Eesti, Läti ja Leedu lipud

Balti riigid ei ole ELi ühtekuuluvuspoliitikaga rahul

38
(Uuendatud 14:29 13.09.2018)
Eesti, Läti ja Leedu rahandusministrid allkirjastasid täna ühispöördumise Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase eelarveraamistiku ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta.

TALLINN, 13. september — Sputnik. Kolm Balti riiki rõhutavad kirjas, et hindavad paljusid Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekuid ja on ühel meelel, et ühtekuuluvuspoliitika peab olema tõhusam, paindlikum ning lihtsam. Samuti toetatakse ühiselt ühtekuuluvuspoliitika sidumist struktuursete reformide elluviimisega, teatas Rahandusministeerium.

Kolme riigi esindajad toovad välja, et on valmis oma panust Euroopa Liidu eelarvesse suurendama tagamaks ühtekuuluvuspoliitikale piisavat rahastust.

Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud kavandatud kärped ühtekuuluvuspoliitikas, omapanuse kuni mitmekordne kasv ning eraldiste vähendamine Balti riikidele perioodiks 2021-2027 on aga liiga suured ega ole kooskõlas Balti riikide jõukuse kasvuga.

"Ühisavalduse tegemine on märk väga heast koostööst kolme Balti riigi vahel. Oleme ühel meelel väga paljudes küsimustes," tõdes rahandusminister Toomas Tõniste. "Ühtekuuluvuspoliitika on nii meile kui kogu Euroopa Liidule oluline ka järgmisel eelarveperioodil. Eesmärk on vähendada arenguerisusi Euroopa sees ning selle saavutamiseks peab poliitika arvestama liikmesriikide vajaduste ja võimalustega."

Eesti kasu EL-i uue eelarve tõukefondidest väheneb tuntavalt>>

Euroopa Komisjon avaldas oma ettepaneku Euroopa Liidu järgmise, mitmeaastase finantsraamistiku kohta 2. mail, millele järgnesid mai lõpus ühtekuuluvuspoliitika ettepanekud. Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase eelarvekava eesmärkides, tingimustes ja mahus lepivad omavahel kokku Euroopa Parlament ja liidu liikmesriigid, võttes aluseks Euroopa Komisjoni esitatud eelnõud.

Eelarvekava jõustumiseks on tarvis kõigi liikmesriikide ühehäälset toetust ja Euroopa Parlamendi heakskiitu.

Ühispöördumine on adresseeritud Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Komisjonile.

Brüssel võib vähendada Ida- ja Kesk-Euroopa eurotoetusi>>

Finantsperioodil 2014–2020 sai Eesti ca 3,5 miljardit eurot toetusi. Projekte rahastab EL 85% ulatuses ja Eesti riigi omafinantseering on 15%.

Finantsperioodiks 2021–2027 on Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek eraldada Eestile ca 2,9 miljardit eurot. Sealjuures rahastab EL üleminekupiirkondi projekte 55%-ga ja Eesti riigi omafinantseering oleks 45%.

38
Tagid:
Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, ühtekuuluvusfond, Toomas Tõniste, EL, Balti riigid, Leedu, Läti, Eesti