Narvalased presidendi dessandist, illustreeriv foto

Narvalased presidendi "dessandist": probleeme on meil palju, las ta tulla pealegi

66
(Uuendatud 15:26 12.09.2018)
Narvalased rääkisid portaalile Sputnik Eesti, mille poolest neile presidendi lähetus linna meelde jäi ja mida nad Eesti riigipealt tulevikus ootavad.

TALLINN, 12. september, Svetlana Burceva. Sputnik Eesti ajakirjanikud käisid Narvas, kus 28. augustist — 6. septembrini viibis lähetuses Eesti president Kersti Kaljulaid. President viibib 2018. aasta sügisel Narvas mitu korda ja elab seal kokku terve kuu.

© Sputnik / Светлана Бурцева, Вадим Анцупов
Narvalased rääkisid portaalile Sputnik Eesti, mille poolest neile presidendi lähetus linna meelde jäi

"Paljud inimesed olid üllatunud ega uskunud, et meil on selline huvitav president. Temaga oli nii lihtne suhelda, ta tuli inimeste juurde ja küsis, tundis huvi. Inimesed väljendasid talle oma soove ka suhete parandamiseks Venemaaga," rääkisid Narvas kaks sõbrannat oma muljetest portaalile Sputnik Eesti. Mõnele jäi meelde ainult linna läbinud presidendikorteež.

"Selles oli kolm autot, mis vilgutasid pidevalt tulesid ja hirmutasid kõiki," ütles narvalane Andrei Gaževin.

Narva elanikud, kellega reporteritel jutule saada õnnestus, panid tähele, et linnas hakati presidendi lähetuse ootuses korrastama teid, tänavaid ja majade hoove. Abikaasad Pjotr ja Irina täpsustasid: "Isegi jalgrattateid hakati tegema."

Eesti keel, kodakondsus ja lojaalsus

Narvalaste intervjuudest selgus, et teed ei ole kaugeltki ainus Narva probleem. Pensionär Raissa on Narvas elanud 1965. aastast. Selles linnas möödus kogu ta 43-aastane töölise põli. Selles linnas sündisid ja kasvasid üles tema poeg ja tütar.

"Ma olen siia sisse sõitnud, minu kodumaa on Venemaal. Ma ei ole Eesti kodakondsust taotlenud, kuid kus on mu laste kodumaa? Siin. Aga nad ei ole Eesti kodanikud. Küsimus presidendile: miks siin sündinud inimesed ei ole kodanikud? Miks ei ole kodanikud need, kes sündisid Eestis 1949. aastal? Millise riigi kodanikud peaksid nad olema?" on pensionär nördinud.

Жительница Нарвы Раиса
© Sputnik / Вадим Анцупов
Pensionär Raissa on Narvas elanud 1965. aastast

Narvas pole tema sõnul paljudel inimestel kodakondsust. Kui kohalikud elanikud poleks Eestile lojaalsed, ega tahaks siin elada ja töötada, oleksid nad siit lahkunud juba 1992. aastal. President peaks hoolitsema selle eest, et lõpeks ometi selline ebaõiglus oma riiki armastavate Eesti elanike suhtes, on naine kindel.

Riigikeele probleemidest rääkides märkis Raissa, et objektiivsetel põhjustel ei saa vene keelt kõnelevas Narvas eesti keeles aktiivselt suhelda.

Samas õppekeele üleviimist koolides eesti keelele ei pea naine õigeks.

"Et eesti keeles õppida, tuleb ka eesti keeles mõelda, kuid kodus räägib laps vene keelt. Ta tuleb kooli ja peab siin end eesti keele kasutamisele ümber häälestama, kuid tema mõtlemine on erinev. Tuleb välja mingi segapuder. Eesti keelt tuleks õppida nagu võõrkeelt, milles oleks võimalik suhelda," seletas Raissa oma arusaamist asjast ja lisas, et tänapäeva koolist saadavad teadmised on pealiskaudsed, ja see on juba iseenesest halb.

Pensionär meenutas, kui kõrgel tasemel oli kooliharidus nõukogude ajal, kusjuures kogu riigis ja ka rahvuskeeltes "omandatud teadmisi hinnati kõikjal ja need olid põhjapanevad".

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Mis saab siis eesti keelest riigikeelena? Piisab igapäevasest suhtluskeelest, on pensionär veendunud. Raissa tõi näiteks oma abikaasa, kes omal ajal kolhoosis eestikeelses keskkonnas töötades omandas kuu ajaga eesti keele suhtlustasandil ja hakkas rääkima. Ja ka Raissa ise, kui ta eestikeelsesse keskkonda sattus, läks ta järk-järgult üle eesti keelele ega tundnud eestlastega suhtlemisel peagi enam mingeid raskusi.

Pjotri abikaasa Irina, kes on pärit Narvast, tõstatas samuti riigikeele küsimuse ning rõhutas, et selles ei tohiks inimestele mingil juhul survet avaldada, kuna see põhjustab vastuseisu.

"Eesti keel on riigis oluline ja inimesed läheksid seda heameelega õppima, kui oleksid head tasuta kursused. Seda keelt tuleks õpetada arusaadavamalt ja mitte sunniviisiliselt. Venekeelseid koole ei tohi kinni panna nagu Tallinnas tehakse. Inimestel peaks olema erinevaid võimalusi," jagas Pjotr oma mõtteid.

Narva ja Virumaa kandideerimist Euroopa kultuuripealinnaks toetab 85% küsitletutest >>

Mitte igaüks ei saa endale lubada eraõpetajat, nagu ka mitte iga tööandja ei ole nõus oma töötajat töö ajast ära lubama. Kahjuks ei saada aru, et igal inimesel on lisaks tööle ka pere, majapidamine, lapsed, palju muid kohustusi ja igapäevaelu ning eesti keele õppimine nõuab ilmselt mingit valitsusepoolset abi, kuid abi peaks olema mõistlik, ilma sunnita.

Töö- ja haiglakohad

Pjotr ja Irina ütlesid portaalile Sputnik Eesti, et olid sunnitud kolima Tallinna, sest võimalused tööd leida on seal kordades suuremad. Kuid Narvas noorpaarile meeldib ja nad sõidavad siia sageli. Pjotri sõnul oleksid nad heameelega nõus siia alaliselt kolima, sest Narvas tunnevad nad ennast hästi, Narvas elab nende lapse vanaema, Narvas on elamiskulud madalamad, lasteaiad, koolid ja kauplused on jalutuskäigu kaugusel, kuid selle kõik rikub ära töökoha puudumine.

Петр - супруг Ирины, уроженки Нарвы
© Sputnik / Вадим Анцупов
Pjotr ja tema abikaasa olid sunnitud kolima Tallinna

"Tööd pole, ja kui ongi, siis vaid kopikalise palga eest. See on linna suurim probleem," ütles Pjotr ja lisas, et piirkonnale on vaja uusi ettevõtteid, tootmise arengut. Selles seisnebki noormehe kindla veendumuse kohaselt riigi juhtkonna peamine ülesanne — luua tingimused tõsiste ettevõtete meelitamiseks Eestisse, sealhulgas Ida-Virumaale, tuua siia ettevõtjaid ja investeeringuid.

Ka Sergei nimetas tööpuudust Narva suureks probleemiks ja kinnitas, et tööpuudus sõna otseses mõttes sunnib noori linnast lahkuma. Just sellepärast sõitis Narva taksojuhi tütar Peterburi ega tule sealt ilmselt enam kunagi tagasi. Isa räägib sellest kibestumusega:

"Linn kaotab igal aastal tuhande elaniku ringis. Kas te arvate et see on hea? Valus küsimus on töö ja kõik, mis sellega seotud, samuti maksud ja üksikud vanainimesed."

Ирина - уроженка Нарвы
© Sputnik / Вадим Анцупов
Narva elanik Irina
Нарвский таксист
© Sputnik / Вадим Анцупов
Narva taksojuht Sergei

Just üksikud, märkis Narva elanik Irina, jäävad linna haigla sulgemise korral terviseprobleemide ees kaitsetuks — nad ei pääse ilma kõrvalise abita kusagil teises piirkonnas arstile. Viimasel ajal on linnaelanikud märganud, et Narva haiglas on töö lõpetanud mitmed osakonnad.

Riik panustab Ida-Virumaa tervishoiutaristu uuendamisse >>

"Ja veel levivad kuulujutud, et varsti pannakse kinni ka Narva sünnitusmaja," ütles üks naine murelikult. Tema arvates ei saa võtta inimestelt arstiabi ja kui riik tahab areneda, siis peab ta investeerima oma elanike tervishoidu ja noortesse.

Linn vajab värsket "verd"

Selles, et linnas lokkab korruptsioon ja eelarveraha kulutatakse valesti, on veendunud praktiliselt kõik, kellega Sputnik Eesti ajakirjanikud suhtlesid. Narvalased toovad näiteks kultuurimaja "Rugodiv", mille hoonet "pidevalt remonditakse, kuid mis näeb sellele vaatamata ikka kohutav välja", hoone ees oleva purskkaevu ehitamiseks kulutas linn palju raha, kuid purskkaev ei tööta, ja lõpuks lammutati ka purskkaev.

"Ja keegi selle eest ei vastutanud," on linnakodanikud nördinud. Enne president Kersti Kaljulaidi linna saabumist valminud Narva uus spordikompleks nõudis samuti suuri eelarveeraldisi, kuid näeb välja "nagu sara ja selle ventilatsioon on lootusetu". Inimesed usuvad, et linna eelarvet tuleks kasutada õigesti, kõigi linnaelanike hüvanguks ja ehitatavate objektide kvaliteet peaks rõõmu tegema.

Kapo kahtlustab Narva linnavolinikke korruptsioonis >>

Andrei Gaževin usub, et Narva vajab värsket verd. Viimane Narva RSN täitevkomitee esimees ja esimene Narva linnapea "istub linnavalitsuses" üle 30 aasta ikka samal kohal. Kõik linnavalitsuse inimesed on tema ametisse pandud ja tulnud tema tutvusringkonnast.

Житель Нарвы Андрей Гажевин
© Sputnik / Вадим Анцупов
Andrei Gaževin usub, et Narva vajab värsket verd

"Ma ei tunne inimesi, kes oleksid tema poolt hääletanud. Võibolla selliseid inimesi ongi aga ma ei tunne neid. Nad hääletavad nimekirjade kaupa. Selleks, et meil Narvas midagi muutuks, tuleks välja vahetada kogu linnavalitsus," ütles ta.

Tema arvates on ebanormaalne, kui linnavõimu juures olev isik ajab veel ka piiritsooni eeliseid kasutades äri, et igalt Eesti-Venemaa piiri ületanud autolt raha võtta.

Linn ootab presidendilt toetust

Paljude Narva elanike sõnul on linna maine viimasel ajal ka tänu Kersti Kaljulaidile paranenud. Kui Narva heakord presidendi visiidi ootustele paraneb ka edaspidi, oleksid linnaelanikud riigipea külastustega kahekordselt rahul. Linlaste sõnul tuleks Narvaga tegeleda, inimeste kiireloomulistesse probleemidesse tuleb suhtuda tähelepanelikult ja nad ei jää võlgu. Narvas elavad ju oma kodukanti armastavad inimesed.

66
Tagid:
narvalased, meditsiin, eesti keel, ühiskond, palk, haridus, korruptsioon, presidendi kantselei, Kersti Kaljulaid, Ida-Virumaa, Narva, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega