Illustreeriv foto

Soome kaitsevägi võttis venelased erijälgimise alla juba 2017. aasta algul

82
(Uuendatud 15:29 08.09.2018)
Soome kaitsevägi võttis venelased erijälgimise alla juba 2017. aasta algul ning piirama hakati venelaste ajateenistust.

TALLINN, 8. september — Sputnik. Soomes võeti erijälgimise alla venelased ehk need, kel on nii Soome kui Vene kodakondsus, seda eriti seoses sündmustega Ukrainas, edastab portaal Eestinen viitega Yle-le.

See tähendab, et Soomes ei lasta teatud ametikohtadele isikuid, kel on varasemast Vene kodakondsus.

Taustaks: erinevalt Eestist on Soomes lubatud topeltkodakondsus, ehk Soome kodakondsuse saanud isikud ei pea loobuma oma eelmisest kodakondsusest.

Riigiprokuratuur kahtlustab kaht meest riigireetmises>>

Kapo
© Sputnik / Вадим Анцупов

Soome tahab topeltkodakondsusest loobuda, aga juba enne seda on kaitsejõududes võetud tarvitusele meetmed varem Vene kodakondsust omanud Soome kodanike suhtes.

Piirang tähendab juba mõnda aega seda, et neid, kel on olnud varem Vene kodakondsus, ei võeta kaitsejõududesse tööle.

Juba varem tegi Soome kaitsevägi eraldi taustauuringu isikute suhtes, kes kasutavad töös kaitseväe infosüsteemi ja pääsevad tänu sellele ligi kaitseväe isikkoosseisu andmebaasile. Uuringu käigus tuli välja ühe isiku Soome-Vene topeltkodakondsus. Seetõttu ei lastud teda töökohale, mis oli tema jaoks ette valmistatud.

Kaitseväe peastaabi major Deniss Metsavasi vahistamine>>

Soome-Vene topeltkodakondsusega isikutele kehtivad piirangud ka ajateenistuses. Yle-le teatavaks saanud salajase korralduse kohaselt muudetakse topeltkodakondusega isikute ajateenistust. Nii näiteks ei koolitata topeltkodakondsusega isikuid enam selliste operatsioonide tarbeks, kus on juurdepääs julgeoleku jaoks kriitilise tähtsusega infole.

Sputnik Eesti teatas varem, et esmaspäeval, 3. septembril pidas kaitsepolitsei riigireetmises kahtlustatavana kinni kaks meest, Deniss Metsavasi ja Pjotr Volini.

Mõlemad on Eesti Vabariigi kodanikud.Eesti kaitseväe peastaabi info kohaselt sai riigireetmises kahtlustatav kaitseväe kõrge ohvitser suurtükiväelase väljaõppe Soomes. Mees oli avalikkuses venekeelse lojaalse isiku musternäide.

Justiitsminister Urmas Reinsalu
© Sputnik / Вадим Анцупов

38-aastane Eesti kaitseväe major Deniss Metsavas sai suurtükiväelase koolituse Soomes aastatel 2003-2005, mis omakorda kiirendas tema karjääri, vahendab Eestinen ajalehe Helsingin Sanomat artikli.

Kaitsepolitsei pidas Metsavase ja tema pensionärist isa kinni esmaspäeval, 3. septembril, kahtlustatuna luuramises Vene sõjaväelise julgeolekuteenistuse GRU kasuks.

Eesti kaitseväe info kohaselt õppis Metsavas Soomes 2003. aasta veebruarist juulini, siis uuesti 2004. aasta juulist kuni 2005. aasta jaanuarini ja veel 2005. aasta oktoobrist detsembrini.

Metsavas jõudis välja suurtükiväelase kõrgeima võimaliku ametikoha, suurtükiväe inspektorini. Kuni kinnisvõtmiseni oli ta ametis kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas.

Kaitseväe peastaabi major Deniss Metsavasi vahistamine>>

2000ndate aastate algul sai Soomes väljaõppe kümneid Eesti ohvitsere, nende seas ka suurtükiväelased, kuna Eestis puudusid vastavad teadmised. Nüüd koolitab Eesti ise oma suurtükiväelasi.

Soome kaitseväe info kohaselt sai Soome kaitsevägi asjast teada ametlikke kanaleid pidi enne asja avalikustamist. Asja uurimisega tegelevad Eesti ametkonnad.

Deniss Metsavas on esimene Eesti kaitseväe ohvitser, keda kahtlustatakse riigireetmises ja Venemaa kasuks luuramises.

Avalikkuses on Metsavas varem olnud kui Eestis hästi kohanenud venekeelse inimese musternäide. Poolteist aastat tagasi rääkis ta telesaates, et tunneb paljusid venekeelseid kaitseväe ohvitsere, kes on Eesti patrioodid.

Kui ajakirjanik Andrei Hvostov seadis venekeelsete lojaalsuse kahtluse alla, nimetas Metsavas Hvostovi juttu Moskva kaasmaalaste poliitika ülistamiseks.

Poolteist aastat tagasi avaldas Eesti kaitsevägi eesti ja vene keeles raamatu Sinu riigi kaitse, kus Metsavase karjääri oli kirjeldatud kui Lasnamäe poisi edulugu.

Metsavase karjäär kaitseväes algas pärast ajateenistuse lõppu 2000. aastal. Karjäärile aitasid kaasa õpingud Soomes ja Balti kaitsekolledžis Tartus. Aastal 2012. osales ta Eesti väekontingendi Estcoy-15 koosseisus NATO juhitaval operatsioonil.

Kahtlustus riigireetmises algab perioodist alates 2013. aastal, mil temast sai peastaabis suurtükiväe inspektor.

Metsavas oli aktiivne jalgpallur. Ohvitserina õpetas ta Mustamäe gümnaasiumis riigikaitset, mis oli õppekavas üks valikainetest. Aastal 2014 tunnustati teda ka kui õpetajat, kui ta valiti Tallinnas aasta nooreks õpetajaks. Järgmisel aastal ülendati ta majoriks.

Pärast vahistamist oli suhtumine temasse täielikult muutunud. Kaitseväe juhataja Riho Terras nimetas teda petiseks, justiitsminister Urmas Reinsalu "moraalses mõttes puudeliseks" ja kaitseminister Jüri Luik "osavaks riigireeturiks". Ajakirjanduses on teda nimetatud "musterpatrioodiks".

Peaminister: lojaalsust Eesti Vabariigile ei saa mõõta rahvuse alusel>>

Metsavase maine on teistest eelnevatest riigireeturitest erinev: teda meenutatakse ka pärast kinnivõtmist hea sõnaga: pühendunud ja professionaalne. Tema alluvuses aega teeninud ajakirjanik pidas teda karismaatiliseks juhiks, kes suhtus alluvatesse võrdväärselt.

Metsavas oli oma varasema perenime Volin ära muutnud juba kooliajal. Tema arvatavast riigireeturist isa oli nõukogude ajal tööl piirivalves ja hiljem Eesti vanglasüsteemis.

Juhtum on tõstnud Eestis üles venekeelse elanikkonna lojaalsuse küsimuse.

Kaitsepolitsei on viimase kümne aasta jooksul paljastanud terve rea riigireetureid. Kinni võetud 16 inimesest enamus on venekeelsed.

Eesti ametivõimud ja ametnikud on püüdnud summutada kahtlusi venekeelse elanikkonna suhtes. Kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu hoiatas venekeelse elanikkonna potentsiaalseteks reeturiteks tembeldamise eest. Peaminister Jüri Ratas ütles, et riigireetmine on raske kuritegu, aga seda ei saa seostada rahvusega. Riigireetmine tuleneb tema väitel isikuomadustest.

82
Tagid:
reetmine, Pjotr Volin, Deniss Metsavas, Eesti, Soome
Teema:
Kaitseväe peastaabi major Deniss Metsavasi vahistamine (11)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega