Eesti Poola Cracovia ja Eesti koondise ründaja Sergei Zenjov

Sergei Zenjov: motivatsioon on alati sama - võita

54
(Uuendatud 23:16 08.09.2018)
Rahvuste liiga jalgpallis algab 6. septembril üheksa mänguga. Oma jalgpalluriteest, lendamisest Lvivi "Karpatõ" presidendiga eralennukil ja jalgpallihuligaanide kähmluste mõjust mängijatele rääkis intervjuus portaalile Sputnik Eesti Poola "Cracovia" ja Eesti koondise ründaja Sergei Zenjov.

TALLINN, 6. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Septembri alguses saabus Sergei Zenjov Eestisse, jalgpalli rahvusmeeskonna kogunemisele, et valmistuda Rahvuste liiga jalgpalliturniiri avamänguks Kreeka vastu. Vestlus algas küsimusest Zenjovi mängimise kohta Eesti koondises, kus ta debüteeris 2008. aastal 2-1 võidumängus Malta vastu.

Kas te mäletate oma debüüti Eesti rahvusmeeskonnas?

Loomulikult, need olid unustamatud emotsioonid. Mind kutsuti koondisesse, mida ma alles hiljuti olin televiisorist vaadanud ja vaid vargsi unistanud sini-must-valges võistlusdressis väljakule tulemisest. Oma esimeses koondisemängus olin algkoosseisus ja andsin kohe kaks väravasöötu — mäletan seda eriti hästi. Koondise mängud tähendavad prestiiži ja paljudele mängijatele on see ka teatud eesmärgiks — võimaluseks ennast näidata ja liikuda edasi tähtsamatele võistlusele.

Te debüteerisite Eesti koondises kümme aastat tagasi, kuid kuidas teie jalgpalluritee algas?

Hakkasin mängima jalgpalli oma kodulinnas Pärnus. Tahtsin minna jalgpallitrenni juba viieaastaselt vanema venna jälgedes, olin valmis talle isegi pallipoisiks olema. Aga nii noorelt trenni ei võtnud, tuli veel aasta oodata. Minu esimene treener oli Juri Ivanov, tema juhendamisel treenisin ma kuni 16-aastaseks saamiseni. Mängisin erinevate Pärnu klubide, sealhulgas Vapruse eest Eesti kõrgliigas. Siis läksin edasi Tallinna klubisse "TVMK".

Игрок сборной Эстонии по футболу Сергей Зенёв
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti koondise ründaja Sergei Zenjov

"TVMK" oli üks Eesti tippklubisid, kuid 2008. aastal lõpetas see eksistentsi. Kas on kahju, et 2005. aastal meistriks tulnud klubi laiali läks?

Loomulikult on kahju, sest klubi ambitsioonid olid suured, pealegi liitusin klubiga kohe pärast meistrivõistluste võiduhooaega, mil meeskond mängis Meistrite liiga kvalifikatsioonil. Raha oli ja voolas aina juurde, võeti uusi mängijaid, kuid meeskond ei võitnud ja ma pidin lõpuks minema välismaale mängima.

Kas võimalust jätkata Eesti meistrivõistlustel isegi ei kaalutud?

Vastupidi, võimalus mängida Lvivi "Karpatõs" tuli ootamatult. Mul polnud tollal isegi mõtet, et võiksin Eestist lahkuda. Kuid "FC TVMK" lagunes silmnähtavalt, raha polnud ja ma kasutasin tol ajal ainust võimalust — sõitsin ülevaatusele Hispaaniasse, kus Lvivil oli treeningkogunemise viimane päev ja kontrollmäng. Tulin väljakule, lõin kolm väravat ja "Karpatõ" president (Pjotr Dõminski — toim.) ütles: "Lendame lepingut allkirjastama." Ja nii me siis tema eralennukil (Hispaaniasse oli mul ostetud vaid üheotsapilet) lendasimegi Lvivi, kus ma lepingu sõlmisin.

Mille poolest Ukrainas mängimine meelde jäi?

Ukraina etapp minu karjääris oli väga huvitav. Ma kolisin oma esimese välismeeskonna juurde väga noorelt — 18 aastasena. Ukraina meistrivõistlused olid tol ajal väga tugevad, paljud meeskonnad olid hästi rahastatud, pidevalt mängisime Euroopa sarjades, kus jõudsime ka play-offideni. Minu "Karpatõ" perioodi kõige meeldejäävam sündmus oli osalemine Euroopa Liiga alagrupiturniiril.

Сергей Зенёв в игре за львовский клуб Карпаты
Ukraina etapp Sergei Zenjovi karjääris

Kas oli vaja aega kohanemiseks, kas oli keeleprobleeme?

Keeleprobleeme ei olnud. Kuigi Lviv on ukrainakeelne linn, rääkisid kõik poisid meeskonnas vene keelt. Kuid Eesti ja Ukraina meistrivõistluste mängutaseme vahe oli selgelt tunda ja see polnud Eesti kasuks. Pealegi olin ka Eestis kõrgtasemel vähe mänginud. Hüpe oli päris suur.

Kas mõnel teisel meistrivõistlustel, kus mängisite, keeleprobleeme tekkis?

Kõige raskem oli ehk Inglismaal Blackpooli eest mängides. Minu inglise keel pole ideaalne, teadsin vaid üldiseid asju, kuid inglise keel Inglismaal on midagi, mille sarnast teist pole olemas. Keelega oli seal tõesti raske.

Tagasi "Karpatõ" juurde, kas teil õnnestus nautida sealse looduse ilu või kulus kogu aeg jalgpallile?

Lasteaia kasvandikud toetasid Eesti koondist tema treeningus
© Sputnik / Вадим Анцупов

Oli ka nädalavahetusi, mil väljasõite tehti – lähedal olid kuulsad Karpaadi mäed heade suusakuurortidega.

Pärast "Karpatõt", Inglise "Blackpooli" ja Moskva "Torpedot" viiv karjäär teid Aserbaidžaani "Gabalasse" samanimelises linnas, kus on samuti mäed. Kas see oli teadlik valik?

See valik oli pigem juhuslik, kuid Gabala oli võrreldes Lviviga "väga mägine" linn. Ja Gabalat on linnaks palju nimetada, see oli minu arvates rohkem küla — natuke üle kümne tuhande elaniku. Lisaks hotellile, kus kõik mängijad elasid, ja jalgpalliväljakule polnudki seal peale mägede midagi. Kuid Gabalast ei jäänud meelde mitte mäed, vaid Euroopast hoopis erinev kultuur — alustades toidust, mida kohalikud söövad ja lõpetades eluviisiga. Näiteks Bakuu kohta seda öelda ei saa, see linn on rohkem euroopalik ja vähem religioosne.

Ja pärast "Gabalat" läksite 2017. aastal Krakovisse, kus te nüüd mängite kohaliku "Cracovia" eest. Miks on Poola muutunud Eesti mängijate seas populaarseks sihtkohaks (seal mängivad näiteks Konstantin Vassiljev, Artur Pikk, Ken Kallaste ja Henrik Ojamaa)?

Sest Poolas on väärikad meistrivõistlused, hea jalgpallitase ja suurepärased staadionid. Pealegi on "kodu lähedal" – Poolasse võib ka nii suhtuda.

Сергей Зенёв (крайний справа) в игре за польский клуб Краковия из Кракова
Poola "Cracovia" ründaja Sergei Zenjov (paremal)

Kas ka Poola fännid on parimad nende hulgast, kus teil mängida on tulnud?

Raske oleks selles osas kedagi eraldi välja tuua. Lvivis, kui meeskond mängis hästi, oli staadionil 20-25 tuhat pealtvaatajat, toetus oli suurepärane. "Torpedol" olid siis rasked ajad, kuid meeskonna fänne see ei kurvastanud. Ja ega ka Poola fännid vene ja ukraina omadele alla ei jää. Kui "Cracovia" mängis "Wislaga", oli see tõeline lahing, vastasvõistkondade fännid tulistasid mängu ajal teineteist umbes 20 minutit rakettidega. Nägin tookord kõige säravamates värvides staadionil toimuvat, millest varem olin ainult kuulnud. Ja see oli ainult staadionil toimuv — mis väljas toimus, ei suuda ma isegi ette kujutada (naeratab).

Kas jalgpalluril on sellises olukorras lihtsam mängida?

Mingil määral on see täiendav surve, see on tegelikult meeletu. Öeldakse, et meie ("Cracovia" — toim.) fännide hooaja ja kogu elu peamine eesmärk on võita Krakovi "Wislat", nii et kaotada pole meil õigust. Teisest küljest lisab see veelgi emotsioone, ja asi võib minna isegi niikaugele, et tahaks isegi fännide löömingus kaasa lüüa.

Jalgpallurina olen alati motiveeritud konkreetset mängu võitma, seega pole vajadust end lisaks eraldi häälestada koondise mängudeks või meistrivõistluste mängudeks. Mul on igas mängus sama soov — võita.

Eesti UEFA Rahvuste liigas
© Sputnik / Deniss Grabussov
Eesti UEFA Rahvuste liigas
54
Tagid:
ründaja, sport, intervjuu, jalgpall, UEFA Rahvuste liiga, Cracovia, Sputnik Eesti, UEFA, jalgpallikoondis, Sergei Zenjov, Eesti
Teema:
Eesti UEFA Rahvuste liigas (26)