Eesti Poola Cracovia ja Eesti koondise ründaja Sergei Zenjov

Sergei Zenjov: motivatsioon on alati sama - võita

58
(Uuendatud 23:16 08.09.2018)
Rahvuste liiga jalgpallis algab 6. septembril üheksa mänguga. Oma jalgpalluriteest, lendamisest Lvivi "Karpatõ" presidendiga eralennukil ja jalgpallihuligaanide kähmluste mõjust mängijatele rääkis intervjuus portaalile Sputnik Eesti Poola "Cracovia" ja Eesti koondise ründaja Sergei Zenjov.

TALLINN, 6. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Septembri alguses saabus Sergei Zenjov Eestisse, jalgpalli rahvusmeeskonna kogunemisele, et valmistuda Rahvuste liiga jalgpalliturniiri avamänguks Kreeka vastu. Vestlus algas küsimusest Zenjovi mängimise kohta Eesti koondises, kus ta debüteeris 2008. aastal 2-1 võidumängus Malta vastu.

Kas te mäletate oma debüüti Eesti rahvusmeeskonnas?

Loomulikult, need olid unustamatud emotsioonid. Mind kutsuti koondisesse, mida ma alles hiljuti olin televiisorist vaadanud ja vaid vargsi unistanud sini-must-valges võistlusdressis väljakule tulemisest. Oma esimeses koondisemängus olin algkoosseisus ja andsin kohe kaks väravasöötu — mäletan seda eriti hästi. Koondise mängud tähendavad prestiiži ja paljudele mängijatele on see ka teatud eesmärgiks — võimaluseks ennast näidata ja liikuda edasi tähtsamatele võistlusele.

Te debüteerisite Eesti koondises kümme aastat tagasi, kuid kuidas teie jalgpalluritee algas?

Hakkasin mängima jalgpalli oma kodulinnas Pärnus. Tahtsin minna jalgpallitrenni juba viieaastaselt vanema venna jälgedes, olin valmis talle isegi pallipoisiks olema. Aga nii noorelt trenni ei võtnud, tuli veel aasta oodata. Minu esimene treener oli Juri Ivanov, tema juhendamisel treenisin ma kuni 16-aastaseks saamiseni. Mängisin erinevate Pärnu klubide, sealhulgas Vapruse eest Eesti kõrgliigas. Siis läksin edasi Tallinna klubisse "TVMK".

Игрок сборной Эстонии по футболу Сергей Зенёв
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti koondise ründaja Sergei Zenjov

"TVMK" oli üks Eesti tippklubisid, kuid 2008. aastal lõpetas see eksistentsi. Kas on kahju, et 2005. aastal meistriks tulnud klubi laiali läks?

Loomulikult on kahju, sest klubi ambitsioonid olid suured, pealegi liitusin klubiga kohe pärast meistrivõistluste võiduhooaega, mil meeskond mängis Meistrite liiga kvalifikatsioonil. Raha oli ja voolas aina juurde, võeti uusi mängijaid, kuid meeskond ei võitnud ja ma pidin lõpuks minema välismaale mängima.

Kas võimalust jätkata Eesti meistrivõistlustel isegi ei kaalutud?

Vastupidi, võimalus mängida Lvivi "Karpatõs" tuli ootamatult. Mul polnud tollal isegi mõtet, et võiksin Eestist lahkuda. Kuid "FC TVMK" lagunes silmnähtavalt, raha polnud ja ma kasutasin tol ajal ainust võimalust — sõitsin ülevaatusele Hispaaniasse, kus Lvivil oli treeningkogunemise viimane päev ja kontrollmäng. Tulin väljakule, lõin kolm väravat ja "Karpatõ" president (Pjotr Dõminski — toim.) ütles: "Lendame lepingut allkirjastama." Ja nii me siis tema eralennukil (Hispaaniasse oli mul ostetud vaid üheotsapilet) lendasimegi Lvivi, kus ma lepingu sõlmisin.

Mille poolest Ukrainas mängimine meelde jäi?

Ukraina etapp minu karjääris oli väga huvitav. Ma kolisin oma esimese välismeeskonna juurde väga noorelt — 18 aastasena. Ukraina meistrivõistlused olid tol ajal väga tugevad, paljud meeskonnad olid hästi rahastatud, pidevalt mängisime Euroopa sarjades, kus jõudsime ka play-offideni. Minu "Karpatõ" perioodi kõige meeldejäävam sündmus oli osalemine Euroopa Liiga alagrupiturniiril.

Сергей Зенёв в игре за львовский клуб Карпаты
© Фото : sports masters bet
Ukraina etapp Sergei Zenjovi karjääris

Kas oli vaja aega kohanemiseks, kas oli keeleprobleeme?

Keeleprobleeme ei olnud. Kuigi Lviv on ukrainakeelne linn, rääkisid kõik poisid meeskonnas vene keelt. Kuid Eesti ja Ukraina meistrivõistluste mängutaseme vahe oli selgelt tunda ja see polnud Eesti kasuks. Pealegi olin ka Eestis kõrgtasemel vähe mänginud. Hüpe oli päris suur.

Kas mõnel teisel meistrivõistlustel, kus mängisite, keeleprobleeme tekkis?

Kõige raskem oli ehk Inglismaal Blackpooli eest mängides. Minu inglise keel pole ideaalne, teadsin vaid üldiseid asju, kuid inglise keel Inglismaal on midagi, mille sarnast teist pole olemas. Keelega oli seal tõesti raske.

Tagasi "Karpatõ" juurde, kas teil õnnestus nautida sealse looduse ilu või kulus kogu aeg jalgpallile?

Lasteaia kasvandikud toetasid Eesti koondist tema treeningus
© Sputnik / Вадим Анцупов

Oli ka nädalavahetusi, mil väljasõite tehti – lähedal olid kuulsad Karpaadi mäed heade suusakuurortidega.

Pärast "Karpatõt", Inglise "Blackpooli" ja Moskva "Torpedot" viiv karjäär teid Aserbaidžaani "Gabalasse" samanimelises linnas, kus on samuti mäed. Kas see oli teadlik valik?

See valik oli pigem juhuslik, kuid Gabala oli võrreldes Lviviga "väga mägine" linn. Ja Gabalat on linnaks palju nimetada, see oli minu arvates rohkem küla — natuke üle kümne tuhande elaniku. Lisaks hotellile, kus kõik mängijad elasid, ja jalgpalliväljakule polnudki seal peale mägede midagi. Kuid Gabalast ei jäänud meelde mitte mäed, vaid Euroopast hoopis erinev kultuur — alustades toidust, mida kohalikud söövad ja lõpetades eluviisiga. Näiteks Bakuu kohta seda öelda ei saa, see linn on rohkem euroopalik ja vähem religioosne.

Ja pärast "Gabalat" läksite 2017. aastal Krakovisse, kus te nüüd mängite kohaliku "Cracovia" eest. Miks on Poola muutunud Eesti mängijate seas populaarseks sihtkohaks (seal mängivad näiteks Konstantin Vassiljev, Artur Pikk, Ken Kallaste ja Henrik Ojamaa)?

Sest Poolas on väärikad meistrivõistlused, hea jalgpallitase ja suurepärased staadionid. Pealegi on "kodu lähedal" – Poolasse võib ka nii suhtuda.

Сергей Зенёв (крайний справа) в игре за польский клуб Краковия из Кракова
© Фото : weszlo
Poola "Cracovia" ründaja Sergei Zenjov (paremal)

Kas ka Poola fännid on parimad nende hulgast, kus teil mängida on tulnud?

Raske oleks selles osas kedagi eraldi välja tuua. Lvivis, kui meeskond mängis hästi, oli staadionil 20-25 tuhat pealtvaatajat, toetus oli suurepärane. "Torpedol" olid siis rasked ajad, kuid meeskonna fänne see ei kurvastanud. Ja ega ka Poola fännid vene ja ukraina omadele alla ei jää. Kui "Cracovia" mängis "Wislaga", oli see tõeline lahing, vastasvõistkondade fännid tulistasid mängu ajal teineteist umbes 20 minutit rakettidega. Nägin tookord kõige säravamates värvides staadionil toimuvat, millest varem olin ainult kuulnud. Ja see oli ainult staadionil toimuv — mis väljas toimus, ei suuda ma isegi ette kujutada (naeratab).

Kas jalgpalluril on sellises olukorras lihtsam mängida?

Mingil määral on see täiendav surve, see on tegelikult meeletu. Öeldakse, et meie ("Cracovia" — toim.) fännide hooaja ja kogu elu peamine eesmärk on võita Krakovi "Wislat", nii et kaotada pole meil õigust. Teisest küljest lisab see veelgi emotsioone, ja asi võib minna isegi niikaugele, et tahaks isegi fännide löömingus kaasa lüüa.

Jalgpallurina olen alati motiveeritud konkreetset mängu võitma, seega pole vajadust end lisaks eraldi häälestada koondise mängudeks või meistrivõistluste mängudeks. Mul on igas mängus sama soov — võita.

Eesti UEFA Rahvuste liigas
© Sputnik / Deniss Grabussov
Eesti UEFA Rahvuste liigas
58
Tagid:
ründaja, sport, intervjuu, jalgpall, UEFA Rahvuste liiga, Cracovia, Sputnik Eesti, UEFA, jalgpallikoondis, Sergei Zenjov, Eesti
Teema:
Eesti UEFA Rahvuste liigas (26)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega