Vetelpäästjatele tegid enim muret hooletud lapsevanemad, illustreeriv foto

Vetelpäästjatele tegid enim muret hooletud lapsevanemad

29
(Uuendatud 12:17 06.09.2018)
Vetelpäästjad registreerisid suve jooksul 21 rannas üle Eesti kokku üle 6000 avaliku korra rikkumise, mida on 1500 võrra enam kui mullu. Muret tegevaks trendiks oli lõppenud rannahooajal väikelaste ja koolieelikute omapäi jätmine.

TALLINN, 6. september — Sputnik. G4S Eesti rannavalve juhi Henry Seemeli sõnul oli lõppev suvi turvaettevõtte 20 aasta pikkuse rannavalve ajaloo kõige palavam. Kuumad ilmad tõid randadesse kordi rohkem inimesi võrreldes eelmiste aastate suvedega, mis andis vetelpäästjatele märkimisväärselt rohkem tööd, seisab G4S kodulehel.

Rannavalve: päästmist vajasid omapäi jäetud lapsed >>

Vetelpäästjad registreerisid suve jooksul 21 rannas üle Eesti kokku üle 6000 avaliku korra rikkumise, mida on 1500 võrra enam kui mullu. Enamasti tuli rannavalvuritel suvitajatele meelde tuletada, et lemmikloomade ja klaastaaraga randa tulla ei tohi.

Lõhutud pudelid põhjustavad rannalistele lõikehaavu, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"See aga ei tähenda, et inimeste käitumine oleks halvemaks läinud, pigem ikka paremaks. Mida rohkem on randades inimesi, seda rohkem on ka vetelpäästjatel tööd. Põhiline osa tööst oli ennetustöö," rääkis G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.

Muret tegevaks trendiks oli lõppenud rannahooajal väikelaste ja koolieelikute omapäi jätmine.

"Sageli oli tegemist kuni kuueaastaste lastega, kelle vanemad olid rannas silmist lasknud. Sellises vanuses lapsed tahavad maailma avastada, kuid nende ohutaju pole veel välja arenenud, mistõttu ei tohiks neid veekogu ääres järelevalveta jätta," selgitas Seemel.

14. juulil päästis 12-aastane Roger Kuura Viljandi järvest 6-aastase poisi, kes napi ujumisoskuse tõttu uppumisohtu sattus. Väikese poisi isa oli samal ajal kohvikus. 27. juulil toodi Viljandi rannavalve staapi kaheaastane laps, kes oli üksi järve jooksnud. Sellegi lapse ema leiti kohvikust välja jalutamast.

"Alkoholijoobes ujuma minemise ohtlikkust teadvustab enamik inimesi väga hästi, kuid siiski on igal aastal neid, kelle meelest rand ja alkohol kahjuks endiselt kokku sobivad," ütles Seemel.

Viljandi järve uppus 14. juulil alkoholijoobes mees, kes sõbra kukil hüppetornist vette hüpates end vastu torni ära lõi, teadvusetuna vette kukkus ja järve põhja vajus. 8. juuli päeval aitasid vetelpäästjad Harku järvest välja raskes joobes mehe, kes põlvesügavuses vees kukkus pikali ja ei suutnud enam omal jõul püsti saada.

18. juulil püüdis aga üks mees purjus peaga üle Emajõe ujuda, kuid tal sai jaks keset jõge otsa. Kaks kaatriga mööda sõitnud meest aitasid alkoholijoobes kodaniku kaldale ja kutsusid siis appi vetelpäästjad.

Tallinna Stroomi rannas mõõdeti veetemperatuuriks kolm kraadi >>

28. juuli varahommikul tõi G4S rannavalvur Viljandi järvest välja alkoholijoobes mehe, kes turvatöötajate eest põgenedes järve hüppas. Mees ujus eest ära ka rannavalvuril ja kui vetelpäästja talle vette järele läks, üritas ta vetelpäästjat vee alla tõmmata.

Vetelpäästjate abi läks vaja ka teismelistel rannakülastajatel, kes ei osanud oma võimetega vees arvestada. 17. juunil aitasid vetelpäästjad Pikakari ranna kai ääres kaldale teismelise poisi, kel sai ujudes jaks otsa. Vette läks noormees selleks, et mänguhoos sinna lennanud pall ära tuua, kuid jõud rauges enne kui ta jõudis palli järele haarata.

Päästevesti kandmine veesõidukis ei ole kohustuslik, illustratiivne foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Sarnane olukord juhtus pikakari rannas ka 24. juulil. Vetelpäästjad aitasid kaldale kaks teismelist tüdrukut, kes läksid kai äärest vette, kuid libedate vetikate tõttu ei tahtnud samast kohast enam kuivale maale ronida. Paraku lõppes neilgi ujudes ramm ja rannavalvurid aitasid nad kaldale.

Esmaabi andsid G4S rannameedikud ligi 800 suvitajale. Enamasti aidati tohterdada pisemaid lõike- ja torkehaavu ning marrastusi.

Ligi 100 G4Si vetelpäästjat aitasid suplejate ohutust tagada 21 supelrannas Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Tõrvas, Viljandis, Haapsalus ja Pärnus.

Vetelpääste oli randades valves alates 1. juunist kuni 31. augustini, alates kella kümnest hommikul kuni kella kaheksani õhtul, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti neljapäeval.

Lähipäevade ilm näitab suvelõpumärke >>

Rannavalve jagas sarnaselt varasemate aastatega Tallinna randades lastele käepaelu, kuhu lapsevanem saab oma telefoninumbri kirjutada juhuks, kui laps mängutuhinas vanemad silmist kaotab või ära eksib.

Suplushooajaks avati üle Eesti 51 avalikku supluskohta, mis oli ühe võrra vähem kui möödunud suplushooajal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

29
Tagid:
vetelpääste, vanemad, omapäi, rand, lapsed, rannavalve, G4S, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega