Eesti osaleb taas mainekas mälumängus, illustreriv foto

Eesti osaleb taas mainekas mälumängus

59
(Uuendatud 09:45 06.09.2018)
Eesti noored mälumängurid läbisid septembris edukalt valikvõistluse ja saavad detsembris minna Minskisse teisele noortevõistlusele "Rahvaste sõpruse" karikas – suurele alla 30-aastaste mälumänguvõistlusele.

TALLINN, 5. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Sellest, mida kujutas endast Eesti meeskondade valikturniir, kuidas võistlesid Eestis esindajad eelmise aasta "Rahvaste Sõpruse" karikal Venemaa teaduskeskuses Dubnas ja milliste tuntud mälumänguritega seal kohtuda õnnestus, rääkis portaalile Sputnik Eesti Dubna võistlustel esinenud Eesti meeskonna kapten Mihhail Papkov.

Sputnik käivitas haridusprogrammi lähivälismaa riikide meedia jaoks >>

Mihhail selgitas kommentaaris portaalile Sputnik Eesti, et "Rahvaste Sõprus" turniir on populaarse mälumängu "Mis? Kus? Millal?" sportlikum versioon, kuigi "Rahvaste sõprus" sisaldab ka teiste mälumängude elemente.

Meeskond, mille koosseisus Mihhail "Mis? Kus? Millal?" Eesti võistlustel osaleb, on "Kjaroskuro", mille pooled mängijad on Tartust (ka Mihhail ise tuli Tartu Ülikooli õppima Peterburist), ülejäänud Tallinnast. "Kjaroskuro" osales ka eelmisel aastal "Rahvaste sõpruse" turniiril, nüüd üritavad nad sinna uuesti pääseda.

Mälumängu "Mis? Kus? Millal?" keskkonnas peetakse sportlikumaid nn "sünkroonsed turniire", kus erinevate linnade võistkonnad vastavad umbes samal ajal samadele küsimustele. Selline "sünkroon" toimus ka enne eelmise aasta rahvusvahelist "Rahvaste sõpruse" turniiri ja see käib ka praegu (7.-11. septembrini). Meeskonna edukas esinemine sünkroonvõistlusel saabki pääsuks "Rahvaste Sõpruse" turniirile.

"Kuna Eestis ei ole piisavalt noortemeeskondi, kutsuti sinna ka täiskasvanuid — lihtsalt mängulustiks. Muide, ka "Kjaroskuro" meeskonnas ei mahu kõik turniiri vanusepiiridesse, mistõttu stabiilne koosseis täieneb "Rahvaste sõpruse" kvalifikatsiooni (ja turniiri) ajaks nooremate mängijatega," — ütles Mihhail.

Михаил Папков (третий слева) в составе команды Кьяроскуро на турнире Ревельская весна
© Фото : из личного архива Михаила Папкова
Meeskond "Kjaroskuro" (Mihhail Papkov on kolmas vasakult)

Oma meeskonna võimalusi pääseda teist korda järjest mainekale "Rahvaste sõpruse" turniirile hindab Papkov kõrgeks. "On väga tore, et meid oodatakse sellise taseme üritusele. Eesti kvoot on ainult üks koht, kuid nagu mainitud, pole Eestis noortemeeskondi palju, seepärast loodame, et meie meeskond esineb turniiri kvalifikatsioonivõistlusel seegi kord edukalt," ütles ta.

Eesti võttis mõõtu telemälumänguritelt

2017. aasta "Rahvaste sõprusel" jagas Eesti meeskond 7.-9. kohta. Vene Televisiooni esimese kanali saates Dubnas mängisid Eesti esindajate vastu ka tuntud mälumängijad, näiteks täiskoosseisus Boriss Belozjorovi meeskond, kes mängib ka "Mis? Kus? Millal?" televersioonis. Nad saavutasid 4-5. koha, edastades "Kjaroskuro" võistkonda ainult kahe õige vastusega.

Simonjan kutsus "solvunud" Eesti tudengeid Moskvasse >>

"Turniiri korraldasid Mihhail Malkin, Inna Semjonova ja Rovšan Askerov, seega tuntud mälumängurid. Iga mäng on hea kogemus, kuid "Rahvaste sõpruses" on põnev eelkõige ürituse rahvusvahelisus. Osalevate riikide arvu poolest jääb see turniir alla ehk ainult "Mis? Kus? Millal?" maailmameistrivõistlustele ja see on väga lahe. Meile, mängijatele tähendab see uusi tuttavaid ja regionaalsetele klubidele arengut soodustavat tegurit," lisas Mihhail Papkov.

Tasub märkida, et valikvõistlustel saab osaleda igaüks. Üksikasjalik teave korraldajate kohta ja nende kontaktid on saadaval projekti kodulehel.

Õiend

"Rahvaste sõprus" on suurim mälumänguturniir, kus mängitakse mälumängu "Mis? Kus? Millal?", "Brain-ring" ning osaletakse ka meeskonna- ja individuaalsetes viktoriinides. Nendel turniiridel saavad isegi kõige tavalisemad noored konkureerida televisioonist tuttavate klubi "Mis? Kus? Millal?" mälumänguritega.

Mälumängu temaatika on vene keelt kõnelevatele osalejatele tuttav keskkond, ajalugu ja kultuur. Turniiri peetakse teist korda. Esimesel "Rahvaste sõpruse" turniiril võistlesid mälumänguvõistkonnad 11 riigist: Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast, Moldovast, Leedust, Lätist, Eestist, Kasahstanist, Armeeniast, Aserbaidžaanist ja Usbekistanist. Võistlused toimusid Venemaa erimajandustsooni "Dubna" konverentsisaalis.

Sputnik ootab endiselt külla Rootsi poolt solvatud Tartu tudengeid >>

15.-16. detsembrini toimub Minskis teine "Rahvaste sõprus" noortevõistlus ning osavõtjate geograafia laieneb: Valgevenesse tulevad ka meeskonnad Gruusiast, Poolast, Soomest, Iisraelist ja Saksamaalt. Turniir peetakse presidendi sihtasutuse vahenditest.

Nagu möödunud aastalgi, toetab üritust Venemaa produktsioonikeskus "Igra-TV", Venemaa populaarteadusliku kirjanduse kirjastus "Alpina non-fiction" ja üks Venemaa juhtivaid advokaadibüroosid Tenzor Consulting Group. Turniiri meediapartneriks saab nõukogudejärgses ruumis laialdaselt esindatud uudisteagentuur Sputnik ja mänguala pakub Minski hotell Renaissance.

59
Tagid:
viktoriin, mälumänguturniir, võistlus, rahvusvaheline, noored, Rahvaste sõprus, Mihhail Papkov, Minsk, Valgevene, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega