Šaakalite ja metskitsete küttimisvõimalusi suurendatakse

Jahieeskirja muudatuste keskmes on šaakalid ja metskitsed

51
(Uuendatud 12:13 29.08.2018)
Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas muudatused jahieeskirjas, millega suurendatakse kahe meie uluki küttimisvõimalusi.

TALLINN, 29. august — Sputnik. Muudatuse keskmes on 2017. aasta loomaks valitud metskits ning 2016. aasta Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas muudatused jahieeskirjas, millega suurendatakse kahe meie uluki küttimisvõimalusi.l meie jahiulukite hulka arvatud šaakal, teatab Keskkonnaministeerium.

"Metskitsede hüppeliselt suurenenud arvukus on põhjustamas järjest suuremaid metsakahjusid ning šaakalid kasutavad oma toiduks üha enam rannaäärsetes piirkondades vabapidamisel olevaid lambaid. Seetõttu anname maaomanikele ja jahimeestele lisavõimaluse nonde liikide arvukuse reguleerimiseks," selgitas keskkonnaminister Kiisler.

Esimese muudatusena pikendatakse jahikoeragapeetava šaakalijahi hooaega ühe kuu võrra. See tähendab, et varasema 1. novembri asemel võib neile koeraga jahti pidada 1. oktoobrist. Enamikule ulukitele võimaldab jahieeskiri koertega pidada jahti pidada alates 1. oktoobrist. Muudatus ongi vajalik selleks, et võimaldada šaakalijahti ka teistele ulukitele peetavates jahtides, näiteks rebasejahis, kus koerte kasutamine on lubatud.

Foto on illustratiivne.
© Sputnik / Игорь Агеенко

Jahieeskirja teine muudatus puudutab metskitsi, kellele lubatud jahipidamise aega pikendatakse ühe kuu võrra. Metskitse jahiaeg lõpeb edaspidi ühe kuu võrra hiljem: senise 31. detsembri asemel 31. jaanuaril.

Muudatus on vajalik metskitsede arvukuse kiirest kasvust tingitud metsakahjustuste vältimiseks. Küttimisaega pikendatakse seetõttu, et jaanuariks on metskitsed liikunud oma talvistesse elupaikadesse ja muudatus võimaldaks metskitsede asustustiheduse vähendamist just kahjustusriskiga aladel.

"Viimaste aastate talved on justkui metskitsede tellitud – pärast üht laastavat talvekülma on möödunud aasta looma asurkond jõudsalt taastunud. Jääb üle loota, et samasugune saatus ootab praegust tiitlikandjat ilvestki," ütles Kiisler ning lisas, et metskitsede arvukuse looduslik reguleerija on ilves.

Et nonde seis on hetkel kesine, siis tuleb metskitsede arvukuse ohjeldamiseks võtta kasutusele täiendavad küttimisvõimalused.

Küttimisaja muutmise ettepaneku tegi nii Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakond oma küttimissoovitustes kui ka Eesti Jahimeeste Seltsis toimunud jahimeeste, metsaomanike, põllumeeste, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi esindajate ümarlaud.

Metskitse arvukust on viimastel aastatel kasvatanud neile sobivad ilmastikutingimused ehk teisisõnu võrdlemisi soojad talved. Keskkonnaagentuuri 2017. aasta ulukiseire aruande põhjal näitavad kõik seirevahendid metskitse arvukuse olulist suurenemist.

RMK veebikaamera hakkas jälgima šaakaleid>>

Arvestades asustustiheduse hüppelise suurenemisega metsaaladel, on kasvanud metskitse tekitatud metsakahjustuste arv. Metskitse arvukuse jätkuva kiire tõusu vältimiseks tuleks järgnevate aastate eesmärgiks kõikides maakondades seada populatsiooni kasvukiiruse oluline pidurdamine ja arvukuse suurenemise peatamine. Just seetõttu on ka kõnealune muudatus vastu võetud.

20. augustil algas Eestis veelinnujahi hooaeg. Sel aastal on teisiti see, et välisjahimeestel tuleb enne küttima minekut läbida koolitus, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Spetsiaalse koolituse teeb välismaalt Eestisse linnujahile tulevatele küttidele kohustuslikuks jahiseaduse augusti alguses jõustunud muudatus.

"Eesti on populaarne linnujahiturismi sihtkoht, meelitades siia jahimehi paljudest eri paikadest. Möödunud hooajad on aga näidanud, et pahatihti rikutakse jahinduse head tava või koguni jahieeskirja. Selleks et külalised austaksid meie jahikultuuri ja väldiksid lindude üleküttimist, on oluline jahimehi enne tegudele lubamist koolitada," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Jahieeskirja järgi kestab partlaste, laugude, kajakate ja tikutajate jaht 20. augustist 31. oktoobrini. Hanesid ja laglesid võib küttida 20. septembrist kuni 30. novembrini.

Veelinnujahi hooaeg tuleb välisjahimeestele teisiti >>

Keskkonnaamet lubab 1. augustil algaval karujahi hooajal küttida kuni 61 pruunkaru, mis on viie isendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Kuna tegemist on kaitsealuse liigiga, on jaht karule lubatud vaid kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.

Karu üldarvukus Eestis on 2017. a sügise seisuga ligi 700 isendit. Sama oli see ka aasta varem, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti Keskkonnaameti teadet.

51
Tagid:
metskits, uluk, šaakal, keskonnaministeerium, Siim Kiisler, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega