politoloog Aleksandr Apolinsky

Politoloog: kommunismiohvrite memoriaal on sõpruse märk USA-ga

194
(Uuendatud 01:06 23.08.2018)
Miks on Tallinna kommunismiohvrite memoriaal saanud sellise nime ja miks seda ei saa pidada korrektseks, selgitas portaalile Sputnik Eesti politoloog Aleksandr Apolinsky.

TALLINN, 23. august — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Politoloog Aleksandr Apolinsky sõnul ei mõisteta Eestis viimastel aastatel eelmisi režiime ja ideoloogiaid kritiseerides, milline sotsiaalne süsteem ühe või teise võimu ajal valitses.

Eesti kommunismiohvrite memoriaal "Teekond" avatakse Tallinnas Maarjamäel neljapäeval 23. augustil ja see käsitleb aastaid 1940-1991.

Videosild "Molotov-Ribbentropi pakt: müüdid ja faktid" >>

Kommunismiohvrite mälestussambal võiks olla teistsugune nimetus, sest Eestis ei räägita stalinismi- ega kommunismiohvritest, vaid õigusvastaselt represseeritud eestimaalastest, leiab Apolinsky. Seda ametlikku määratlust olekski võinud kasutada, kuid justiitsminister Urmas Reinsalu valis mälestusmärgile teise nimetuse — "kommunismiohvritele".

"Ja selline valik pole ilmselgelt juhuslik. Sellise nimetusega rajas Reinsalu üle Atlandi ookeani järjekordse "sõpruse silla" Tallinn-Washington. Just Ameerika Ühendriikide, nüüdseks Eestile sõbraliku riigi, pealinnas on sellise nimega monument," leiab Apolinsky.

Õiguslikult samasugused, tegelikult siiski erinevad

Mis puutub eestlaste arvamust nõukogude ja Stalini ajast ning natsirežiimist, jätkas Apolinsky, siis pole eestlastele olulised mitte nende režiimide ohvrid, vaid õiguslik aspekt. Eestlased usuvad, et mõlemad režiimid — nii nõukogude kui saksa oma — olid okupatsioonirežiimid ja Eestis samastatakse neid tõepoolest.

Politoloog on veendunud, et tegelikult ei saa võrrelda nõukogude võimu, näiteks Leonid Brežnevi valitsemisaega Hitleri võimuga. Hoolimata sellest, et totalitaarsetesse režiimidesse suhtutakse vaenulikult peaaegu kogu maailmas, tuleks siiski režiimide kuritegusid hinnata.

Waffen-SS kokkutulekud — Eesti "uhkus" ja häbi >>

Ja kui hitlerliku Saksamaa juhtkonna tegevus mõisteti Nürnbergi kohtuprotsessil ametlikult hukka, siis Brežnev, vastupidi, kirjutas alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile.

Sageli on vale ka NSV Liidu riikliku korralduse tõlgendus. Nii räägitakse Stalini valitsemisajast kui sotsialismist, kuigi NSV Liidus oli tol ajal hoopis teistsugune riigikord. Seepärast ei suuda kriitikud tihti mõista tol ajal toimunud protsesse ja lähtuvad valedest andmetest, mis on režiimide ja ideoloogiate kritiseerimisel vastuvõetamatu.

"Millistest kommunismiohvritest me räägime, kui Andropov rääkis juba NSV Liidu loojangul 1983. aastal, et NSV Liidus ei ole sotsialismini veel jõutud ja me isegi ei tea, millises ühiskonnakorras me elame! Hruštšovil oli õigus, kui ta ütles, et ta tahaks sellist sotsialismi nagu Rootsis. Seepärast pole mõtet rääkida kommunismist NSV Liidus," märkis Apolinsky.

Eestis on tema sõnul mälestusmärke mitte ainult väidetava kommunismi, vaid ka Hitleri režiimi ohvritele. Näiteks Ameerika rahadega on püstitatud holokausti ohvrite mälestusmärgid, säilinud on mälestusmärgid nõukogude sõduritele ja mälestusmärgid, mis on Eesti ja Venemaa vahelise lepingu kaitse all. Vaatamata sellele tuleb märkida, et on ka eraviisiliselt püstitatud mälestusmärke mitte Hitleri režiimi ohvritele, vaid ka tema pooldajatele.

Venemaa tuleks rahule jätta

Stalini aegade ohvrite omistamine Venemaale, mida Eesti poliitikud sageli teevad, on Apolinsky arvates põhimõtteliselt vääritu käitumine.

Molotov-Ribbentropi pakti tõlgendatakse Eestis erinevalt >>

"Venemaa on NSV Liidu õigusjärglane, see oli tema valik, mis annab õigusliku aluse igasugustele kummalistele etteheidetele, kuid seejuures peaks olema täpne — ametlikult ei nõua Eesti riik Venemaalt midagi. Kuigi justiitsminister Reinsalu arvutas kokku Eesti okupatsioonikahjud, ei ole Eesti valitsus neid nõudeid Venemaale esitanud. Kas polnud arvutused tõsiseltvõetavad, või pidasid kõik seda minister Reinsalu odavaks enesereklaamiks," ütles Apolinsky.

Diskussioon ohvritest, mida Eestis XX sajandil kandis, on palju laiem, kui seda tahaksid näidata "igasugused Reinsalud", usub Apolinsky.

Samal ajal tegelevad ka vene ajaloolased Eesti politoloogi arvates vähe Eesti rolliga Suures Isamaasõjas.

Okupatsioonide muuseum Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Kui me ei räägi ausalt sellest, milliseid kohutavaid kaotusi kandis Eesti selles sõjas, on raske uskuda Vene ajaloolaste siirusesse ka muudes küsimustes, kuid siirus on peamine relv võitluses tõe eest. Näiteks hukkunute osakaal Punaarmeesse mobiliseeritutest Eesti elanikkonnast on kohutav isegi arvestades üldist suurt kahju selles sõjas, mida kandis Nõukogude pool. Paljud mobiliseerunud eestlased surid tööpataljonides Uuralites või lasti põhjuseta maha, kuid vene ajaloolased ei pööra sellele tähelepanu. Aga kui Vene ajaloolased ei suhtu nendesse Suure Isamaasõja sündmustesse piisava austusega, on Venemaal raske esitada mingeid argumente, mis võiksid mõjutada Eesti ühiskonnas suhtumist tulevikus," ütles Apolinsky.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et kommunismiohvrite mälestusmärgile pandi nurgakivi Tallinnas, Maarjamäel 4. mail 2018 ja selle avamine on ajastatud Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu, ehk Molotov-Ribbentropi pakti allkirjastamise aastapäevale.

Molotovi-Ribbentropi pakt >>

Memoriaali püstitamisega tahavad Eesti ametivõimud jäädvustada enam kui 28 tuhande inimese mälestust, kes hukkusid väidetavalt Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei tegevuse tulemusena. Ehitus läks Eesti maksumaksjale maksma ligi kaheksa miljonit eurot.

194
Tagid:
Teekond, memoriaal, kommunism, poliitika, ajalugu, ohvrid, Molotov-Ribbentropi pakt, Suur Isamaasõda, Aleksandr Apolinsky, Maarjamägi, Eesti, USA, Venemaa
Teema:
Molotovi-Ribbentropi pakt (18)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega