Танк Т-34-85 на военном параде, посвященном 73-й годовщине Победы в ВОВ

Komissarid ja politrukid naasevad Venemaa armeesse

166
(Uuendatud 20:49 23.08.2018)
Soome Iltalehti kirjutab, et Venemaa relvajõudude koosseisu on taas ilmunud komissarid ja poliitilised juhendajad (politrukid), kes Nõukogude Liidu ajal olid Punaarmeele iseloomulikuks tunnuseks.

Markku Salomaa, Inosmi osundusega väljaandele Iltalehti

 Väljaande arvates on Venemaa Vladimir Putini juhtimisel juba pikka aega püüdnud saavutada Nõukogude Liidu sarnase üliriigi staatust. Nüüd reformitakse Nõukogude mudeli järgi ka Venemaa armeed. 

Venemaa Föderatsiooni president ja relvajõudude ülemjuhataja Vladimir Putin pakkus välismaa sõjalistele vaatlejatele järjekordse üllatuse taastades riigi relvajõududes poliitilise juhtimise esindajad, kes olid omal ajal Punaarmee iseloomulikuks tunnuseks. Kõikide väekoondiste ja väeosade ülemate juurde määratakse uuesti komissarid ja politrukid. Ukaas on jõustunud.

Muudatused said teatavaks presidendi 30. juulil 2018 allkirjastatud ukaasist nr. 456, millega Lääne sõjaväeringkonna ülem kindralpolkovnik Andrei Kartapolov määrati vastloodud Venemaa relvajõudude Sõjalis-poliitilise peavalitsuse (Главное военно-политическое управление Вооруженных Сил РФ) ülemaks, see tähendab "ülemkomissariks".

Sama ukaasiga edutati Kartapolov kaitseminister Sergei Shoigu asetäitjaks, mis näitab kaudselt, et uut kurssi viiakse ellu Putinit presidendivalimistel toetanud "Jedinaja Rossija" erakonna egiidi all.

Erinevus nõukogude süsteemist seisneb selles, et Venemaa põhiseadus ja sõjaline doktriin ei näe ette ühegi erakonna eelisseisundit relvajõududes, samas kui Punaarmee ja Nõukogude armee Poliitpeavalitsus allus otse NLKP Keskkomiteele. 

25. veebruaril 1991 otsustas Varssavi Lepingu Organisatsioon laiali minna ja see otsus jõustus sama aasta 1. juulil, mil kõikides liitlasriikide armeedes poliitvalitsused kaotati. Kuigi Nõukogude Liit oli samuti laialiminemise äärel, püüdis Poliitpeavalitsuse ülem kindralpolkovnik Nikolai Šljaga selle olemasolevat struktuuri säilitada ja piirduda vaid sõjalis-poliitiliste ülesannete täitmisega. 

1991. aastal algas augustiputš >>

See tal aga ei õnnestunud, sest NSV Liidu Riikliku erakorralise olukorra komitee ja selle juhi Gennadi Janajevi korraldatud riigipöördekatse ajal tegutses just Poliitpeavalitsus pooltevahelise side- ja korraldusete edastamise kanalina. 24. augustil 1991 keelustas peasekretär Mihhail Gorbatšov poliitiliste parteide tegevuse relvajõududes, siseministeeriumis ja riikliku julgeoleku komitees (KGB-s).

29. augustil peatas Vene NFSV Ülemnõukogu kommunistliku partei kui ebaseadusliku moodustise tegevuse ja 30. augustil kaotas Gorbatšov poliitvalitsused relvajõududes, sisevägedes ja KGB-s.

1. septembril 1991 andis Kaitseministeerium välja käskkirja number 418 poliitvalitsuste kaotamise ja nende personali vabastamise kohta. Käskkirja kohaselt pidi relvajõudude personalisüsteem edaspidi põhinema ainujuhtimise, parteituse, professionaalsuse ja sõjalise väljaõppe põhimõttel.

26. detsembril 1991 lakkas NSV Liit eksisteerimast ning 30. novembril 1992 kinnitas Venemaa Föderatsiooni Konstitutsioonikohus kommunistliku partei ebaseaduslikuks tunnistamise õiguspärasust ja keelustas selle taastamise senisel kujul.

Komissarid

Nüüd ilmuvad väekoondiste juhtkonda taas poliitilise juhtimise esindajad, kuid "ilma erakondliku kuuluvuseta". Selliseid ülemate asetäitjaid hakatakse nimetama asetäitjateks poliittöö alal või zampoliitideks, nagu neid kutsuti varem Nõukogude Poliitpeavalitsuse ajal.

Algselt nimetati väekoondise ülema asetäitjat poliitkomissariks ning allüksuse komandöri asetäitjat poliitjuhendajaks (politrukiks). Ükski komandöri käsk ei jõustunud enne, kui poliitvalitsuse esindaja polnud seda kinnitanud. Vastutus oli neil ühine. Komissaridel ja politrukkidel pidid olema sõjaväelised auastmed, mis vastasid nende väekoondiste või allüksuste ülemate auastmele. 

National Interest hindas Su-35 võiduväljavaateid Ameerika varghävitajate vastu >>

Tänu komissaridele, politrukkidele ja sõjanõukogudele suutsid bolševikud pärast riigivõimu haaramist 8. novembril 1917. aastal allutada endale imperaatori armee. 6. detsembril 1917 viidi sisse poliitiline juhtimine maaväes ja 12. veebruaril 1918 mereväes.

Venemaa NFSV põhiseaduse jõustumisega 10. juulil 1918 vabanesid bolševikud teistest poliitilistest erakondadest. 1918. aasta põhiseaduse 2. peatüki 1. osas püstitati vastavalt internatsionalismi põhimõttega ülesanne "sotsialismi võidust kõikides riikides", kusjuures kogu võim anti ametlikult nõukogudele. 

Põhiseadus nägi ette kogu võimu andmise nõukogudele ja kuigi dokumendi tekstis ei mainitud ühtegi poliitilist erakonda, hakkas riik nõukogude kaudu tegelikult muutuma kommunistliku partei osaks. Pärast seda muutus Poliitpeavalitsuse üheks peamiseks ülesandeks nõukogude parteijuhtkonna kaitsmine Punaarmee võimaliku riigipöörde eest võimu haaramise eesmärgil.

See eeldas, et komissaridel ja politrukkidel oleks agitaatori ja propagandisti kogemus, samuti sõjalised ja juriidilised teadmised ning sellepärast hakati vastavat väljaõpet andma sõjalis-poliitilistes sõjakoolides. Üldiselt piisas 1938. aasta ÜVK(b)P ajaloo lühikursuse tundmisest. Tõus karjääriredelil toimus Poliitpeavalitsuses kergemini ja kiiremini kui Kindralstaabis.

Teise maailmasõja lõpul 1945. aastal oli Punaarmees 13,4 miljonit sõjaväelast ja 743 tuhat poliitohvitseri. Poliitpeavalitsuse esindajad tagasid sõjaväelise distsipliini ning toetasid riigi poliitilist kurssi. Nad kasvatasid patriotismi, tugevdasid võitlustahet ja jälgisid personali poliitilist lojaalsust.

NLKP Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov alustas ametlikku visiiti Eestis >>

Kõik Nõukogude Liidu marssalid olid samuti omamoodi poliitohvitserid ja etendasid parteiorganites märgatavat rolli. Venemaa uue Poliitilise peavalitsuse ohvitserid hakkavad täitma samu ülesandeid kui nende eelkäijad. Sellele viitab Riigiduuma kaitsekomitee esimehe Vladimir Šamanovi 31. juulil 2018 tehtud avaldus uudisteagentuurile TASS.

Zampoliidid

Endine õhudessantvägede ülem kindralpolkovnik Šamanov kinnitas, et uued zampoliidid hakkavad täitma samu personali patriootilise hariduse ja kasvatuse ülesandeid nagu varem. Neil saab olema laialdane pädevus ja suured volitused.

Maailma riikide sõjalise võimsuse reiting
© Sputnik / Deniss Grabussov

Nende hulka hakkavad kuuluma kaadrisõjaväelased, ajateenijad, samuti lepingulised töötajad, kelle arv on viimasel ajal kasvanud.

Šamanov ütles, et "täna toimunud muutused relvajõudude struktuuris, kus on rohkem lepingu alusel teenivaid sõjaväelasi ja vähem ajateenijaid, kes täidavad oma püha kohust, eeldavad uute meetodite rakendamist kasvatustöös".

"See otsus on küpsenud kogu Vene riigi hilisema ajaloo jooksul," lisas ta, "Luuakse struktuur, mis hakkab professionaalsel tasemel tegelema kasvatus- ja patriootilise tööga." 

"See struktuur ühendab vanu ja uusi traditsioone ning loomulikult vajame selleks ka kaitseministri asetäitja haldussuutlikust. See suund saab olema samaväärne selliste valdkondadega nagu staabitöö, sõjaline ettevalmistus, tagala- ja muu toetus. Sisuliselt saavad need olema vanad zampoliidid, kuid uues kvaliteedis."

Käesoleva aasta "sõjalise tasakaalu" (The Military Balance — Rahvusvahelise strateegiliste uuringute instituudi aastaülevaade maailma riikide sõjalisest võimekusest) andmetel on Venemaa relvajõududes 900 tuhat ja siseministeeriumi vägedes 554 tuhat inimest.

Esimese järgu reserv, st need, kes läbisid ajateenistuse viimase viie aasta jooksul, on kaks miljonit. Nende jaoks loodud poliitohvitseride ametikohti saab olema mitu tuhat.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

166
Tagid:
poliitkomissar, zampoliit, poliitiline juhendaja, poliittöötaja, politruk, komissar, Sõjalis-poliitiline peavalitsus, Venemaa Föderatsiooni relvajõud, Punaarmee, relvajõud, Vladimir Šamanov, Nikolai Šljaga, Andrei Kartapolov, Mihhail Gorbatšov, Vladimir Putin, Sergei Šoigu, Nõukogude Liit, Moskva, Venemaa
Samal teemal
Mida teevad Venemaa poliitikud Merkeli juures?
Venemaa merejalaväel on uued käsitulirelvad
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega