Molotov-Ribbentropi pakti allakirjastamine

Videosild "Molotov-Ribbentropi pakt: müüdid ja faktid"

149
(Uuendatud 18:22 21.08.2018)
Neljapäeval, 23 augustil kell 11.00 toimub Sputnik Eesti pressikeskuses videosild Tallinn—Moskva, kus ajaloolased ja politoloogid arutlevad Molotov-Ribbentropi pakti allkirjastamisega seotud sündmuste tähtsust ja tagajärgi.

TALLINN, 21. august — Sputnik. 23. augustil 2018 möödub 79. aastat NSV Liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu allkirjastamisest, mida tuntakse rohkem Molotov-Ribbentropi paktina. Leping allkirjastati Moskvas 23. augustil 1939.

Sputnik Eesti pressikeskuses toimub videosild Tallinn-Moskva, kus ajaloolased ja politoloogid arutlevad pakti allkirjastamisega seotud sündmuste tähtsust ja tagajärgi.

Osalejad Tallinnas:

  • Vene Föderatsiooni erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis Aleksandr Petrov;
  • politoloog, Balti riikide ajaloo uurija Vladimir Iljaševitš.

Osalejad Moskvas:

  • sõjaajaloolane, kirjanik Aleksandr Bondarenko;
  • ajalooteaduste kandidaat, Venemaa riikliku humanitaarülikooli dotsent Vadim Truhhatšov.

Mittekallaletungilepingu kohaselt kohustusid Nõukogude Liit ja Saksamaa "hoiduda igasugusest vägivallast, agressiivsest tegevusest ja rünnakutest üksteise suhtes nii eraldi kui ka koos liitlastega".

Samaaegselt lepinguga kirjutasid pooled alla ka selle salajasele lisaprotokollile, mis määratles poolte mõjusfäärid "territoriaalsete ja poliitiliste ümberkorralduste puhul". Protokolli olemasolu varjati Nõukogude Liidus 1989. aastani.

Sputnik Eesti pressikeskus >>

Paktile poliitilise ja õigusliku hinnangu andmise erikomisjon esitas NSV Liidu rahvasaadikute kongressile tõendid selle dokumendi olemasolu kohta. Kongress määras 24. detsembri 1989. a. dekreediga salajase protokolli hukka, rõhutades, et see dokument koos teiste Nõukogude-Saksamaa kokkulepetega "kaotas oma kehtivuse Saksamaa kallaletungi hetkel NSV Liidule, st 22. juunil 1941".

Ajaloolased ja poliitikud vaidlevad tänaseni, kas see dokument aitas otseselt sõja puhkemisele kaasa või aitas selle algust edasi lükata. Pakt määras suurel määral lätlaste, eestlaste, leedulaste ja lääne-ukrainlaste, valgevenelaste ja moldaavlaste saatuse.

Vaatamata Nõukogude Liidu kokkuvarisemise poolt tekitatud korrektiive nende rahvaste saatuses, määrab Molotov-Ribbentropi pakt veel tänapäevalgi paljusid Euroopa poliitilisi olusid.

Salakokkuleppe tagajärgi tuntakse tänase päevani, mis mürgitavad Venemaa ja Stalini-Hitleri protokolli mõjutatud rahvaste suhteid. Balti riikides peetakse neid sündmusi Läti, Leedu ja Eesti "annekteerimise" ning järgnenud repressioonide sissejuhatuseks.

Eestis nimetatakse kannatanuid "kommunismi ohvriteks." Selle põhjal tehakse kaugeleulatuvaid järeldusi suhetes tänapäeva Venemaaga ja etniliste venelaste staatuses Balti riikides, keda loetakse "okupantideks" või "kolonistideks".

Kommunismiohvrite memoriaali avamisele on kutsutud enam kui 500 represseeritut >>

Eesti vabariigi justiitsministeeriumi algatusel avatakse Tallinnas 23. augustil kommunismiohvrite mälestusmärk "Teekond". Samal päeval toimub konverents "Euroopa mälu ja kommunistlike režiimide kuriteod: teostamata utoopia miljonid ohvrid".

Mõlemad sündmused on ajastatud Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu sõlmimise päevale.

Meediagrupi Rossija Segodnja, uudisteagentuuri ja raadio Sputnik Eesti allüksuse juht Elena Cherysheva
© Sputnik / Вадим Анцупов

Registreerumise info

Oma osalemissoovist üritusel palume teatada enne 23. augusti kella 10.00 e-maili aadressile, lisades oma nime, perekonnanime, väljaande ja ametikoha. Ürituse töökeel – vene.

Sputnik Eesti pressikeskus on kaasaegse sisseseadega varustatud kompleks, mis võimaldab läbi viia erinevaid üritusi: teleotselülitustest kuni telesildadeni maailma eri linnade vahel üle maailma.

Külaliste ja ajakirjanike käsutuses on mugav 29 kohaga pressisaal ja teabe vastuvõtmiseks ning edastamiseks vajalik seadmestik. Tehnilised võimalused aitavad professionaalset ajakirjandust arendada ja soodustavad infovahetust ja —levikut.

Uudisteportaali Sputnik Eesti pressikeskuse avamine >>

Sputnik Eesti pressikeskus kutsub koostööle, pakkudes pressikonverentside läbiviimise taristut kõigi aktuaalsete siseriiklike või rahvusvaheliste teemade tarvis.

Sputnik on teabeagentuur ja raadio multimeediaesindustega kümnetes riikides. Sputnik sisaldab võrgulehti rohkem kui 30 keeles, analoog- ja digitaalraadiot, mobiilirakendusi ja kontosid sotsiaalvõrgustikes. Sputnik ööpäevaringsed uudistevood antakse eetrisse inglise, araabia, hispaania ja hiina keeles.

149
Tagid:
videosild, Molotov-Ribbentropi pakt, Teine maailmasõda, Jossif Stalin, Moskva, Saksamaa, Eesti, Balti riigid, Venemaa, Tallinn
Teema:
Sputnik Eesti pressikeskus (47)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega