Kaspersky Lab-i hoone Moskvas

Erinevalt Paetist ei kinnitanud Europol Kaspersky Lab-i toodete pahatahtlikkust

62
(Uuendatud 13:30 15.08.2018)
Europoli tegevdirektor Catherine De Bolle vastas Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi 2. juuli arupärimisele, mis käsitles Europoli koostööd Kaspersky Lab-iga. Selle toodete pahatahtlikkust Europol oma kirjas ei kinnitanud.

TALLINN, 15. august — Sputnik. Eelmisel Strasbourgi plenaaristungil kiitis Euroopa Parlament 476 häälega heaks Urmas Paeti (Reformierakond) küberturvalisuse raporti. Selle teksti jäi sisse Poola saadiku Anna Fotyga parandusettepanek, mis kutsus üles keelustama pahavara, "nagu näiteks Kaspersky Laboratory toodete" kasutamise, teatas Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi büroo.

Toom ei toetanud resolutsiooni põhjendades sellega, et Euroopa Parlament hävitab kontserni mainet tõendeid omamata ning juhindudes vaid faktist, et see on Venemaa firma. Toom saatis arupärimise Europolile ja palus hinnata selle koostööd Kaspersky Lab-iga ning kinnitada või ümber lükata väite, et selle toodang on tunnistatud pahatahtlikuks.

Liikvel on Locky lunavara sisaldava manusega kirjad>>

Pärast seda, kui raport oli heaks kiidetud, Kaspersky Lab peatas oma koostöö Europoliga ja NoMoreRansom algatusega, mida Kaspersky tegelikult ise rahastaski ning mille abil avastati Euroopas mitu suurt küberkuritegu.

Catherine De Bolle vastuses on kirjas: "2014.aastal Europol ja Kaspersky on allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi ja Kaspersky kuulub interneti turvalisuse konsultatiivgruppi, mis on loodud Euroopa küberkuritegevuse vastase võitluse keskuses. Kaspersky Lab on märkinud, et lahkub NoMoreRansom-ist, kuid soovib jääda grupi koosseisu, grupp peaks taas kokku saama selle aasta novembris. Kaspersky on üks selle grupi aktiivsemaid liikmeid ja varem on korraldanud Europoli peakorteris erilist väljaõpet pahavara analüüsi teemal Euroopa küberkuritegevuse keskuse töötajatele."

Письмо с официальным ответом
Europoli tegevdirektor Catherine De Bolle vastas Yana Toomi arupärimisele.

Europoli tegevjuhi kirjas on märgitud, et Kaspersky Lab ja teised partnerid aitasid Euroopa küberkuritegevuse vastase võitluse keskuse ja teiste õiguskaitseorganite toimingute läbiviimises küberkuritegevuse vastu ning see on väga oluline osa avalik-õiguslikust partnerlusest selles valdkonnas.

"Europolile ei edastatud mingit Kaspersky toodete tehnilist hinnangut, mis võeti resolutsiooni aluseks, seega kommenteerida väidet, et "leidis kinnitust nende toodete pahatahtlik iseloom Europol ei saa," võtab kokku Catherine De Bolle.

Yana Toom Europarlamendis
фото из личного архива Яны Тоом

Europoli vastust kommenteerides ütles Toom: "Meil on tegemist klassikalise juhtumiga poliitilise tahe üleolekust terve mõistuse üle. Selle asemel, et teha päringuid Europolile, selgub, et on võimalik lihtsalt alistuma kujutlusvõimele ja tuua Euroopa Parlamendi hääletusele täielikult tõestamata jama, põhjustades seega ohtu ELi küberjulgeolekule. Jääb vaid loota, et meie hurraapatriootide sekkumiseta Europol saab taastada koostöö samas mahus, nagu seda eurooplaste huvid nõuavad."

Chiesa: Euroopas algas „nõiajaht">>

Kaspersky Lab on rahvusvaheline ettevõte, mille peakorter asub Moskvas ja mis tegutseb enam kui 200 riigis üle maailma. Ettevõte on spetsialiseerunud viiruste, rämpsposti, häkkerite ja muude küberohtude vastaste kaitsesüsteemide arendamisele. NoMoreRansom projekti ("ei mingit lunaraha enam") initsiaatoriteks olid Madalmaade politsei (täpsemalt selle küberkuritegude vastu võitlemise üksus), Europoli küberkuritegevuse vastane divisjon ning kaks firmat – Kaspersky Lab ja McAfee. Algatuse eesmärgiks oli aidata küberkuritegude ohvritel saada tagasi oma krüpteeritud andmed ilma et nad peaksid kurjategijatele selle eest maksma.

62
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega