Tervise- ja tööminister osaleb välitöödel Ida-Virumaal

Tervise- ja tööminister osaleb välitöödel Ida-Virumaal

44
(Uuendatud 23:08 12.08.2018)
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut viibib ametnike välitööde projekti raames 13. ja 14. augustil kahepäevasel visiidil Ida-Virumaal.

TALLINN, 13. august — Sputnik. Minister külastab piirkonna haiglaid, kohtub arstide, sotsiaalala ekspertide, vabaühenduste ja kohalike inimestega, võtab osa avalikust debatist, arutab tööturu olukorra üle ning tutvub uudsete tegevusteraapia meetoditega, teatab Sotsiaalministeerium.

Ida-Viru keskhaigla kaasajastamine viiakse riigi toel lõpuni >>

"Ida-Virumaa kui piirkonna võimalused vajavad senisest paremat realiseerimist. Piirkonna probleemid on kõigile hästi teada — vähene atraktiivsus ettevõtjate jaoks, kõrgem töötus, suur suhteline vaesus, raskused arstide-õdede-õpetajate värbamisel," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Uued ministrid Riina Sikkut (vasakul) ja Janek Mäggi andsid ametivande
© Riigikogu / Erik Peinar

Nende komplekssete küsimustega tegelemiseks on Vabariigi Valitsus koostanud Ida-Virumaa programmi, mille eesmärk on elavdada Ida-Virumaa majandust, suurendada piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada nooremaealiste väljavoolu ning eelisarendada piirkonda, et vähendada mahajäämust teistest Eesti piirkondadest.

"Ida-Virumaa tervishoiuasutustesse oleme viimastel aastatel oluliselt panustanud ning suunanud piirkonda vajalikke investeeringuid. Nii Narva haigla erakorralise meditsiini osakonna uuendamine, Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikorpuse ehitus kui ka kaheksa uut tervisekeskust võimaldavad kohalikel inimestel saada tervishoiuteenuseid tänapäevastes tingimustes. Kahtlemata on oluline ka tervishoiutöötajatele pakkuda kaasaegset töökeskkonda," selgitas Sikkut.

"Minu soov on visiidi käigus näha ja kuulda, kuidas piirkonna inimestel läheb ja milliste kohalike murede lahendamist saan toetada," lisas minister Sikkut.

Tervise- ja tööministri visiidi kava

Esmaspäev, 13.08.2018

  • Ida-Viru Keskhaigla külastus Kohtla-Järvel;
  • Ahtme haigla külastus psühhiaatrilise abi võimalustega tutvumiseks;
  • Ida-Viru tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutaja Corrigo juhiga arutelu nende rollist kohalikele elanikele ennetus- ja raviteenuste pakkumisel;
  • Ida-Virumaa Töötukassa esinduses tagasiside ja arvamuse küsimine piirkonna eripära arvestavate tööturumeetmete tõhususest ja uute väljatöötamisest;
  • Narva linna sotsiaalabiameti peadirektori kohusetäitja ja linnarstiga kohtumine tervishoiukorralduse teemal;
  • avalikust debatist "Kodanikupassiivsus: kes on süüdi?" osavõtt.

Teisipäev, 14.08.2018

  • Hommikune jalutuskäik Narvas koos Sisekaitseakadeemia rektori Katri Raigiga ning arutelu piirkonnale olulistest teemadest;
  • tervisetehnoloogia ettevõtte InterVac Technology OÜ külastus ja ettevõtte tegevusega tutvumine;
  • Narva Haigla külastus;
  • Ida-Viru Naiste Tugikeskuse külastus ja lähisuhtevägivalla teemaline arutelu;
  • kohtumine puuetega inimeste kohaliku organisatsiooniga.
  • Visiidi raames külastatakse ka Rakvere Haiglat. Ministri visiit on osa Kultuuriministeeriumi eestvedamisel Ida-Virumaal toimuvast ametnike välitööde projektist.

President kolib sügisel kuuks ajaks Narva >>

Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi hoone ehitustöödesse investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul 15 miljonit eurot, lepiti kokku riigi eelarvestrateegia (RESi) läbirääkimistel, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti aprillis.

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul
© Sputnik / Евгений Ашихмин

President Kersti Kaljulaid lubas, et kolib tuleval sügisel koos presidendi kantseleiga kuuks ajaks Narva ja kasutab tööpaigana seal avatavat Vaba Lava teatrikompleksi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Narva on aastatega palju muutunud ning linn on juba praegu täis häid algatusi, milleta kultuuripealinnaks kandideerimine kõne alla ei tuleks, märkis jaanuaris Narvas visiidil olev president.

"Narva eeldused ja potentsiaal on ju tegelikult muljetavaldavad. Asukoht kultuuride ja narratiivide ristteel — sellised kohad on läbi ajaloo silma paistnud loovuse ja leidlikkusega," ütles president Kersti Kaljulaid tervituskõnes Narva linna 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise puhul.

"Narva on järgmine suur Eesti edulugu. See on Eesti kolmas linn. On aeg," ütles president.

44
Tagid:
välitööd, ühiskond, tervis, haigla, sotsiaalministeerium, Riina Sikkut, Kohtla-Järve, Narva, Ida-Virumaa, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega