Arvamusfestival Paides

Arvamusfestivalil said metsahuvilised võimaluse suud puhtaks rääkida

51
(Uuendatud 10:04 12.08.2018)
Arvamusfestivali metsaalal toimunud debattides arutleti Eesti metsa tulevikust saja aasta pärast, poliitikakujundamise üle metsadebati näitel ja keskkonnahüvedest metsades. Arutlustes lõi aktiivselt kaasa metsaalale kogunenud publik.

TALLINN, 12. august — Sputnik. Päev algas debatiga "Näha puude taga metsa — poliitikakujundamise kultuuri analüüs metsanduse debati näitel", kus osalesid Marku Lamp Keskkonnaministeeriumist, Tarmo Tüür Eestimaa Looduse Fondist, Liina Gross Eesti Metsaseltsist ja Kadri Lainas Sõnumiagentuurist Akkadian, teatas Keskkonnaministeerium.

Paides algab kuues Arvamusfestival — luubi all on haridus >>

Tihedalt publikuga suhtlevas arutelus jäi kõlama, et debatt on äärmiselt oluline ja vajalik, kuid peame endas arendama kuulamisoskust ja vastandumise asemele leidma ka ühisosa. "See on esimene kord, kui metsanduse arengukava vastu tunneb huvi nii suur hulk inimesi, mis on äärmiselt positiivne," sõnas Marku Lamp.

Ühiselt tõdeti, et tulemusliku metsandusdebati jaoks on vaja suuremat usaldusväärsust nii institutsioonide kui ka ekspertide hinnangu vastu. Samas on ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks oluline ka tavainimese arvamuse kuulamine.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Olles loodusaktivisti taustaga julgen öelda, et lihtne on olla millegi vastu teemasse süvenemata. Asju lähemalt uurides selgub, et teemad võivad olla hoopis keerukamad ning sügavamad. Oluline on enne seisukohtade võtmist endale asjad põhjalikumalt selgeks teha. Lihtne on öelda, et ärge tehke. Aga mis edasi?" leidis Liina Gross.

Tarmo Tüür tõi välja, et Eestis äärmuslikku roheaktivismi täna ei eksisteeri ning on äärmiselt positiivne, et metsadebatt on tulnud kabinettidest välja koridoridesse.

Kadri Lainas tõi välja koostöö vajalikkuse ning tasakaalu leidmise, et mahutada meie metsadesse ära looduskaitsealad, puhkealad, matkarajad ja majandusmetsad ning muud hüved.

"Metsal ning puidul on tohutu potentsiaal just keskkonna vaatenurgast, see on üks olulisi võtmetegureid, kuidas inimeste loodavat keskkonnajalajälge oleks võimalik vähendada," sõnas ta.

Arvamusfestivali ebatraditsioonilises kohtusaalis vahetatakse rollid >>

Ökosüsteemide vestlusringis osalesid erametsaomanik Ando Eelmaa, ökosüsteemiteenuste ekspert Lauri Klein ja ühiskonnateadlane Maie Kiisel. Vestlus keskendus erinevatele ökosüsteemiteenustele ehk hüvedele, mida mets ja loodus meile pakuvad ja nende hinna arvutamise võimalikkusele.

Ando Eelmaa rääkis, et oleme kogu maailmas maa- ja loodushüvede kasutamisel liiga pillavad: "Ökosüsteemiteenuste hinnastamine annab hea võrdluse sellest, kuidas me tarbime ja saastame. See aitaks meil näha, mis on meie tegemiste ja tegemata jätmiste tegelik hind."

Vestlusringis leiti, et ideaalses maailmas ei peaks olema looduskaitsealasid, vaid loodust peaks kaitsma kõikjal ning alati.

Vestluses osalenud Lauri Klein nentis, et muudatuste loomine algab meist endist: "Meie suurimad probleemid on ahnus, ükskõiksus, enesekesksus ja vastutustundetus. Kui need oleksid õige koha peal, poleks meil ühtegi muud probleemi."

Arutelus "Millisena soovime näha Eesti metsasid 100 aasta pärast?" debateerisid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidust Henrik Välja, Tartu Ülikoolist Asko Lõhmus, Maaülikoolist Hardi Tullus, Keskkonnaministeeriumist Marku Lamp ja Kalle Muuli ning Kadri-Aija Viik Ühinenud Metsaomanikest.

Metsanduse valdkonnas on kaardistatud mitmeid vajakajäämisi >>

"Meie metsad, nende heaolu ning metsade tulevik on kahtlemata paljude jaoks tundlik teema, sest inimestel on siin üsna mitmeid vastakaid arvamusi. Ka tänane arutelu oli kohati tuline ning kirglik. Samas näitab see jälle selgesti, et inimesed soovivad metsa teemal kaasa rääkida, mis on metsadebati arendamiseks väga hea lähtekoht," ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

"Praegu oleme me alles uue arengukava ettevalmistamise etapis ning kõigil huvilistel on võimalik siin veel jätkuvalt kaasa rääkida. Lisaks täna (laupäeval — toim.) toimunud arvamusfestivalile saab oma seisukohti väljendada ka näiteks keskkonnaministeeriumi kodulehe vahendusel.

Paides toimus reedel ja laupäeval kuues Arvamusfestival, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Arvamusfestival toob kokku Eesti inimeste ja ühiskonna jaoks tähendusrikkad teemad, et luua arutlevat demokraatiat ja ühisloomes sündivaid lahendusi hindav Eesti.

Viies Arvamusfestival tõi huvilisteni kahe päeva jooksul ligi 160 arutelu, kirjutas Sputnik Eesti. Arvamusfestivali esimest päeva külastas ligi 5600 inimest, kes võtsid aktiivselt osa ligi sajast arutelust.

Kõige populaarsemateks aruteludeks kujunesid ühiskondlikud teemad: milline on tuleviku kogukond, miks eestlased kardavad feminismi, meie konservatiivne tulevik ja õmblusteta ühiskond, samuti tervise teemad ning lastearutelud.

Arvamusfestival: luubi all on töötavad välismaalased >>

Arvamusfestival on ühiskonnaülene, isetekkeline ja kaasav: festivalile on oodatud erinevate tegevusvaldkondade esindajad ja huvigrupid, kelle pakutud aruteluteemadest kujuneb festivali programm. Niivõrd mitmekülgsest ja köitvast kavast on oodatud osa saama kõik, kel huvi ja soov. 

51
Tagid:
arengukava, debatt, ühiskond, metsandus, mets, arvamusfestival, Keskkonnaministeerium, Tarmo Tüür, Marku Lamp, Paide, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega