Raketi otsingualal on tulekahju kustutatud, otsingud jätkuvad, illustreeriv foto

Kaitsevägi: raketi otsingud jätkuvad

53
(Uuendatud 01:38 11.08.2018)
Päästeametil õnnestus reedel raketi arvatavas kukkumispaigas tulekolded kustutada. Kaitseväe eksperdid tegutsevad alas. Seni raketi osi leitud ei ole. Kaitsevägi edastab infot otsingute käigust ja tulemustest.

TALLINN, 10. august — Sputnik. Eksperdid jätkavad otsinguid, millesse kaasatakse ka eri- ja rasketehnika. Otsingul osalevad 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased, õhuvägi, päästeamet, kaitsepolitseiamet ja Hispaania õhuväelased. Kaitsevägi edastab infot otsingute käigust ja tulemustest avalikkusele ning intsidendi põhjuste uurijatele jooksvalt.

Kuna siiani ei ole lõplikult kindel, et Endla looduskaitseala põlengupaik on raketi maandumiskoht, siis palub kaitsevägi raketitaolise eseme leidmisel sellest kohe eemalduda ning teatada hädaabinumbril 112.

7. augusti pärastlõunal lasi Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi kohal õhuharjutusalal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas. Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel kell 15:44.

Raketilöök Eesti pihta >>

Kaitsevägi kontrollib hetkel versiooni, mille kohaselt võis rakett maanduda Endla looduskaitsealasse. Rakett võis enesehävitusrežiimis plahvatada, kuid võis ka tervelt maapinnale jõuda. 

Ülevaade senisest sündmustest

Mis täpselt juhtus ja kus?

Teisipäeval, 7. augusti pärastlõunal lasi Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi kohal õhuharjutusalal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas. Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel kell 15:44. Rakett võis enesehävitusrežiimis plahvatada, kuid võis ka tervelt maapinnale jõuda.

Mida hävitaja seal tegi?

Hispaania hävitaja osales Pangodi kohal õhuharjutusalal eelnevalt planeeritud rutiinsel harjutusel. Igapäevaselt paikneb Hispaania hävitaja Eurofighter Typhoon Leedus Šiauliais, kuuludes seal paikneva NATO õhuturbeüksuse koosseisu. Tegemist ei olnud õppusega vaid rutiinse treeninguga NATO õhukaitse sihitajate vilumuste hoidmiseks. Harjutati simuleeritud sihtmärgi tuvastamist. Treeningul osales kokku neli hävituslennukit — kaks Hispaania Eurofighterit Šiauliaist ja kaks Prantsusmaa Mirage 2000 Ämarist.

Miks hävitajad treeningud läbi viivad?

Treeningud on vajalikud õhukaitse sihitajate ja pilootide oskuste hoidmiseks. Need on igapäevased ja rutiinsed treeningud. Praegu on Eesti kohal õhutreeningud kaitseministri otsusel peatatud.

Mis oli raketi väljatulistamise põhjuseks?

Rakett tulistati välja eksikombel, täpsema põhjuse miks ja kuidas see juhtus, selgitab välja uurimine.

Millise raketiga on tegu?

Tegu on AMRAAM tüüpi raketiga, mille laskeulatus on 50-100 kilomeetrit. Rakett on 3,7 meetrit pikk ja 18 cm läbimõõduga ning kannab lõhkepead milles on lõhkeainet kuni 10 kg. Täpset modifikatsiooni kahjuks avaldada ei saa, kuna see info kajastab õhuturbemissioonil osaleva üksuse sõjalist võimekust.

Kus on rakett praegu?

Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel. Inimeste vihjete ja kogutud andmete põhjal on õhuvägi kindlaks teinud raketi võimaliku lennukoridori ning võimaliku maandumispaiga Endla looduskaitsealal. Raketi võimalikul maandumisalal tegeleti kuni 10. augustini maastikupõlengu kustutamisega.

Mis oli põlengu põhjus?

Põlengu tekkimise põhjus ei ole hetkel teada.

Miks otsingud nii kaua aega võtavad?

Enne raketiotsingutega alustamist põlengu piirkonnast tuli pinna- ja süvakustutustööd ära teha ning kontrollida ettenähtud aja järel, et maapinna seisund võimaldab otsingute alustamist. Tuleb järgida kõiki rabapõlengute ning lõhkeainetega seotud ohutusnõudeid.

Miks ei ole raketi asukoht täpselt teada? Kas radaritega raketti ei näe?

Rakett lendab kuni neljakordse helikiirusega ja on näiteks lennukiga võrreldes mõõtmetelt väike objekt. Õhuseireradarile jätab rakett küll jälje, kuid puhtalt nende andmete põhjal ei ole võimalik üheselt konkreetset lennuteed ja maandumispaika välja selgitada. Rakettide liikumise tuvastamiseks kasutatakse õhutõrjeradareid, mida Eestil ei ole, sest Eestil pole ka vastava tööulatusega õhutõrjesüsteemi.

Kas rakett on ohtlik? Kuidas käituda selle leidmisel?

Raketis on kuni 10 kg lõhkeainet, mis on plahvatusohtlik. Kaitsevägi palub inimestel, kes märkavad maas midagi, mis meenutab raketti, selle juurest eemale liikuda ning teatada sellest kohe hädaabinumbril 112.

Kas rakett võis kujutada ohtu teistele õhusõidukitele või inimestele?

Hetkel ei ole alust arvata, et oleks olnud otsest ohtu tsiviillendudele. Nii nagu 8. augustil kinnitas avalikult Lennuliiklusteenindus, asub hävitajate harjutusala reisilennukitest oluliselt madalamal (ca 6 km kõrgusel). Selliste õhuharjutuste toimimise alades piiratakse tsiviillennuliiklust õhuharjutustele kehtivad ranged turvanõuded. Selline juhtum on harukordne. Tõenäosus, et rakett oleks võinud kedagi maapinnal tabada, oli samuti väga väike, kuid kindlasti oli tegu ohtliku olukorraga.

Mida olukorra lahendamiseks tehakse?

Õhuvägi alustas intsidendi kohta kinnituse saades koheselt raketi otsinguoperatsiooni. Kaitsevägi kontrollib kõiki saabunud vihjeid, infot vahetatakse ka politsei ja päästeametiga. Tänaseks on õhuvägi inimeste vihjete ja kogutud andmete põhjal kindlaks teinud raketi võimaliku lennukoridori ning võimaliku maandumispaiga Endla looduskaitsealal ning seal tegeletakse raketi või selle jäänuste otsinguga.

Miks oli lennukil harjutuse ajal kaasas reaalne laskemoon?

Juhtumis osalenud lennuk tagab igapäevaselt Balti riikide õhuturvet. Õhuturvet tagavad lennukid on oma ülesannete täitmiseks relvastatud, kuna peavad vajadusel olema valmis ennast kaitsma ning õhuruumi suveräänsust tagama.

Kas otsingute osas tehakse koostööd ka teiste riikidega?

Otsingutegevuses osalevad Hispaania õhuväelased. Võimalikke vihjeid kontrollib kaitsevägi, pidevalt vahetatakse infot Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeametiga ning Häirekeskusega. Kaitsevägi tihedalt koostööd nii Hispaania kuningriigi kui kõigi teiste osapooltega intsidendi uurimise osas.

Kas vahejuhtum mõjutab kuidagi Balti riikide õhuturbemissiooni?

Ei. Balti riikide õhuturbemissioon jätkub, mingisuguseid katkestusi selle töös ei ole. Õhuturbemissiooni käigus on tänavu Eestis tehtud ligi sada tuvastuslendu. Harjutused on igapäevased. Eesti õhupiiri rikkumisi on 2018. aastal olnud kuus.

Kas otsinguala võib külastada?

Laekunud vihjete põhjal on kaitsevägi kitsendanud otsimispiirkonda, hetkel on õhuvägi keskendunud võimalikule raketi maandumispaigale Endla looduskaitsealal. Seal on kehtestatud kaitseväe julgeolekuala, uudishimulikke alale ei lubata. Samuti on ala kohal keelatud droonide lennutamine.

Lennukompanii AirBaltic reisijad
© Sputnik / Максим Богодвид

Kes ja kuidas juhtumit uurivad?

Intsidenti uurivad Eesti õhuväe lennuohutusspetsialist ning Hispaania kaitsevägi. Lisaks on kaitseminister loonud Kaitseministeeriumi ja Majandus- ning kommunikatsiooniministeeriumi ühise töörühma, mis peab hindama sõjalennuharjutuste ajal tsiviillennuohutuse tagamist. Kaitsevägi teeb juhtumi uurimiseks koostööd kõikide ametkondade ja osapooltega.

Kas meediaväljaannetel on võimalik otsinguala filmida ja pildistada?

Ei, otsingualale ei lubata kõrvalisi isikuid, kuna see oleks ohtlik ning see segaks ka otsingutegevuse läbiviimist.

Kas siis kui kellegi vara sai kahju, see kompenseeritakse?

Praegu pole kaitseväel infot, et kellegi vara on kahjustatud. Kui see peaks nii olema, tuleb pöörduda kaitseväe poole ning kahju kompenseeritakse vastavalt kaitseväe kordadele ning rahvusvahelistele kokkulepetele.

53
Tagid:
otsingud, rakett, tulekahju, Eurofighter Typhoon, kaitsevägi, NATO, Endla, Hispaania, Eesti
Teema:
Relvastus (196)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega