Tööruumides tuleb hakata radooni mõõtma, illustreeriv foto

Tööandjad peavad mõõtma tööruumides radoonitaset

43
(Uuendatud 15:46 06.08.2018)
Hiljemalt 1. juuliks 2023 peavad 37 Eesti omavalitsuses tegutsevad tööandjad mõõtma ära radoonitaseme tööruumides. Kui see on lubatust kõrgem, siis tuleb neil õhus olevat radoonitaset töötajate tervise huvides vähendada.

TALLINN, 6. august — Sputnik. Selline kohustus tuleneb keskkonnaministri esmaspäeval jõustunud määrusest. "Tööruumide radoonisisaldust tuleb hakata mõõtma neis omavalitsustes, mis asuvad radooniohtlikul alal," vahendas keskkonnaministeerium minister Siim Kiisleri sõnu.

"Eestis on need alad uuringute abil kindlaks määratud. Nendes paikades radoonitaseme mõõtmine on vajalik inimeste tervise huvides. Saab ju radoonitaset hoonetes tihti alandada üsna lihtsate vahenditega, näiteks ventilatsiooni parandamisega," sõnas Kiisler.

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Seda leidub maapinnas, aga ka näiteks ehitusmaterjalides.

Radoonitaset tuleb radooniohtlikuks tunnistatud omavalitsustes mõõta tööruumides, mis asuvad hoone maa-alusel või esimesel korrusel või kui tööruumi välisseinad puutuvad vahetult kokku maapinnaga või kui hoonel maa-alune korrus puudub.

Ammoniaagileke ei olnud Tallinna ettevõttes kaugeltki esimene >>

Mõõtmised peaksid kestma vähemalt kaks kuud ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. aprillini. Ajapikku võivad tekkida hoone vundamenti näiteks praod, mille kaudu radoon maapinnast tööruumidesse pääseb. Seetõttu tuleks mõõtmisi korrata vähemalt iga 10 aasta järel.

Euroopa Nõukogu direktiivi kohaselt võiks aasta keskmine radoonitase tööruumide õhus jääda alla 300 bekerelli kuupmeetri koha.

Kui mõõtmise tulemusena selgub, et radoonitase on kõrgem, siis on töötajate tervise kaitsmiseks üks võimalus võtta ette ehitustöid, näiteks parandada tööruumide ventilatsiooni, tihendada põrandaid ja vundamenti.

Teine võimalus on vähendada töötajate radooniga kokkupuutumise aega. Kui seda teha ei saa, tuleb tööandjal neile regulaarselt korraldada tervisekontrolli ning arvestada nende töökohal saadavaid kiirgusdoose.

Selle üle, et tööandjad keskkonnaministri täna jõustunud määruse nõudeid täidaksid, hakkab järelevalvet tegema Tööinspektsioon. Nõudmised on määrusega kehtestatud ka radooni mõõtjaile. Oma pädevuse kinnituseks peavad neil olema Eesti Akrediteerimiskeskuselt saadud tunnistus või akrediteering. Mõõtjate üle teeb järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet.

Eestis on radooniohtlikuks tunnistatud järgmised 37 omavalitsust: Alutaguse vald, Haljala vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Jõgeva vald, Jõhvi vald, Kadrina vald, Kastre vald, Kiili vald, Kohtla-Järve linn, Kose vald, Kuusalu vald, Luunja vald, Lääne-Harju vald, Lüganuse vald, Maardu linn, Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Peipsiääre vald, Põhja-Sakala vald, Põltsamaa vald, Põlva vald, Rae vald, Rakvere linn, Rakvere vald, Saarde vald, Sillamäe linn, Tallinn, Tapa vald, Tartu linn, Tartu vald, Toila vald, Türi vald, Viimsi vald, Viljandi vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald.

Euroopa õhust leiti radioaktiivset ruteeniumit >>

Lisaks noile on veel 19 omavalitsust, mille radooniohtu on Keskkonnaministeeriumi hinnangul veel tarvis uurida. Need on Anija vald, Antsla vald, Elva vald, Haapsalu linn, Järva vald, Kanepi vald, Keila linn, Kihnu vald, Mulgi vald, Paide linn, Ruhnu vald, Rõuge vald, Setomaa vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Vinni vald, Võru linn, Võru vald. Keskkonnaministeerium tegeleb nende alade radooniohu kaardistamisega aastatel 2019–2024.

Eesti radooniriski ja looduskiirguse atlase koostamiseks läbi viidud uuringu tulemustest selgub, et kolmandik Eesti pinnasest on kõrge radoonitasemega, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu detsembris.

"Radioaktiivsuse halvast mõjust inimese tervisele ollakse üldjuhul teadlikud, kuid ekslikult arvatakse, et see oht võib tekkida ainult näiteks tuumaelektrijaamades," sõnas keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Getlyn Denks.

"Tegelikult pärineb suur osa kiirgusest just loodusest endast. Võimalikke tekkivaid terviseprobleeme saab aga vältida, kui mõtleme läbi kuhu ja kuidas oma hooneid ehitame," lisas Denks.

Eesti kuulub Euroopa Liidus viie kõrgema radooniriskiga maa hulka. Kõrge ja eriti kõrge radooniriskiga alad on Põhja-Eestis Narvast Pakri saarteni. Kõrge radooniriskiga alasid leidub ka Lõuna-Eestis, peamiselt Luunja, Põlva, Tõrva ja Viljandi piirkondades, harvemini hajutatult ka mujal Eestis.

43
Tagid:
radoonitase, tööruum, määrus, tööandja, tervis, radiatsioon, radoon, omavalitsus, Keskkonnaministeerium, Siim Kiisler, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega