Tööruumides tuleb hakata radooni mõõtma, illustreeriv foto

Tööandjad peavad mõõtma tööruumides radoonitaset

25
(Uuendatud 15:46 06.08.2018)
Hiljemalt 1. juuliks 2023 peavad 37 Eesti omavalitsuses tegutsevad tööandjad mõõtma ära radoonitaseme tööruumides. Kui see on lubatust kõrgem, siis tuleb neil õhus olevat radoonitaset töötajate tervise huvides vähendada.

TALLINN, 6. august — Sputnik. Selline kohustus tuleneb keskkonnaministri esmaspäeval jõustunud määrusest. "Tööruumide radoonisisaldust tuleb hakata mõõtma neis omavalitsustes, mis asuvad radooniohtlikul alal," vahendas keskkonnaministeerium minister Siim Kiisleri sõnu.

"Eestis on need alad uuringute abil kindlaks määratud. Nendes paikades radoonitaseme mõõtmine on vajalik inimeste tervise huvides. Saab ju radoonitaset hoonetes tihti alandada üsna lihtsate vahenditega, näiteks ventilatsiooni parandamisega," sõnas Kiisler.

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Seda leidub maapinnas, aga ka näiteks ehitusmaterjalides.

Radoonitaset tuleb radooniohtlikuks tunnistatud omavalitsustes mõõta tööruumides, mis asuvad hoone maa-alusel või esimesel korrusel või kui tööruumi välisseinad puutuvad vahetult kokku maapinnaga või kui hoonel maa-alune korrus puudub.

Ammoniaagileke ei olnud Tallinna ettevõttes kaugeltki esimene >>

Mõõtmised peaksid kestma vähemalt kaks kuud ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. aprillini. Ajapikku võivad tekkida hoone vundamenti näiteks praod, mille kaudu radoon maapinnast tööruumidesse pääseb. Seetõttu tuleks mõõtmisi korrata vähemalt iga 10 aasta järel.

Euroopa Nõukogu direktiivi kohaselt võiks aasta keskmine radoonitase tööruumide õhus jääda alla 300 bekerelli kuupmeetri koha.

Kui mõõtmise tulemusena selgub, et radoonitase on kõrgem, siis on töötajate tervise kaitsmiseks üks võimalus võtta ette ehitustöid, näiteks parandada tööruumide ventilatsiooni, tihendada põrandaid ja vundamenti.

Teine võimalus on vähendada töötajate radooniga kokkupuutumise aega. Kui seda teha ei saa, tuleb tööandjal neile regulaarselt korraldada tervisekontrolli ning arvestada nende töökohal saadavaid kiirgusdoose.

Selle üle, et tööandjad keskkonnaministri täna jõustunud määruse nõudeid täidaksid, hakkab järelevalvet tegema Tööinspektsioon. Nõudmised on määrusega kehtestatud ka radooni mõõtjaile. Oma pädevuse kinnituseks peavad neil olema Eesti Akrediteerimiskeskuselt saadud tunnistus või akrediteering. Mõõtjate üle teeb järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet.

Eestis on radooniohtlikuks tunnistatud järgmised 37 omavalitsust: Alutaguse vald, Haljala vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Jõgeva vald, Jõhvi vald, Kadrina vald, Kastre vald, Kiili vald, Kohtla-Järve linn, Kose vald, Kuusalu vald, Luunja vald, Lääne-Harju vald, Lüganuse vald, Maardu linn, Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Peipsiääre vald, Põhja-Sakala vald, Põltsamaa vald, Põlva vald, Rae vald, Rakvere linn, Rakvere vald, Saarde vald, Sillamäe linn, Tallinn, Tapa vald, Tartu linn, Tartu vald, Toila vald, Türi vald, Viimsi vald, Viljandi vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald.

Euroopa õhust leiti radioaktiivset ruteeniumit >>

Lisaks noile on veel 19 omavalitsust, mille radooniohtu on Keskkonnaministeeriumi hinnangul veel tarvis uurida. Need on Anija vald, Antsla vald, Elva vald, Haapsalu linn, Järva vald, Kanepi vald, Keila linn, Kihnu vald, Mulgi vald, Paide linn, Ruhnu vald, Rõuge vald, Setomaa vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Vinni vald, Võru linn, Võru vald. Keskkonnaministeerium tegeleb nende alade radooniohu kaardistamisega aastatel 2019–2024.

Eesti radooniriski ja looduskiirguse atlase koostamiseks läbi viidud uuringu tulemustest selgub, et kolmandik Eesti pinnasest on kõrge radoonitasemega, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu detsembris.

"Radioaktiivsuse halvast mõjust inimese tervisele ollakse üldjuhul teadlikud, kuid ekslikult arvatakse, et see oht võib tekkida ainult näiteks tuumaelektrijaamades," sõnas keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Getlyn Denks.

"Tegelikult pärineb suur osa kiirgusest just loodusest endast. Võimalikke tekkivaid terviseprobleeme saab aga vältida, kui mõtleme läbi kuhu ja kuidas oma hooneid ehitame," lisas Denks.

Eesti kuulub Euroopa Liidus viie kõrgema radooniriskiga maa hulka. Kõrge ja eriti kõrge radooniriskiga alad on Põhja-Eestis Narvast Pakri saarteni. Kõrge radooniriskiga alasid leidub ka Lõuna-Eestis, peamiselt Luunja, Põlva, Tõrva ja Viljandi piirkondades, harvemini hajutatult ka mujal Eestis.

25
Tagid:
radoonitase, tööruum, määrus, tööandja, tervis, radiatsioon, radoon, omavalitsus, Keskkonnaministeerium, Siim Kiisler, Eesti