Iga-aastane Eesti Waffen SS veteranide kokkutulek

Sinimäe kokkutulek: kuidas unustada Nürnbergi häirekella

162
(Uuendatud 15:47 02.08.2018)
Iga-aastane Eesti Waffen SS veteranide auks korraldatav üritus põhjustab iga kord Venemaa ja antifašistlike organisatsioonide pahameele, kuid kokkutulekud jätkuvad tavapärases formaadis ja teenivad nüüd juba puhtalt propagandaeesmärke.

Boriss Grigorjev

Ametlik Tallinn on korduvalt väitnud, et mõistab natsismi kuriteod hukka ja austab Nürnbergi tribunali otsuseid, kuid niipea, kui asi väljub ametlikkuse raamidest, muutub suhtumine neonatside kokkutulekusse oluliselt.

Venemaa suursaatkonna avaldus seoses SS veteranide kokkutulekuga Sinimäel >>

Näiteks endine Eesti välisminister Urmas Paet juhindus ametis olles ametlikust seisukohast, ja nüüd, kui ta on Euroopa Parlamendi liige, soovitas ta Twitteris vastuseks Venemaa saatkonna kriitikale endiste natside kokkutuleku kohta Sinimäel Venemaal "vait jääda ja mitte asukohariigi asjadesse oma nina toppima".

"Vene saatkond peaks vait olema ja mitte asukohariigi asjadesse oma nina toppima. 1939 oleks võinud Venemaa natsidega Euroopat jagava pakti sõlmimata jätta ning selle asemel natside rünnaku alla sattunud Poolale appi minna, mitte seda isuga jagama asuda," märkis endine välisminister.

Sarnasel seisukohal on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Riigikogus Jaak Madison, kes rõhutas, et tegelikult tuleks seda võimsamalt teha.

"Vene saatkond on taas sekkunud meie siseasjadesse, kritiseerides sõjaveteranide mälestamist, kes sõdisid Punaarmee vastu ja Eesti eest. Tegelikult on minu kriitika Sinimägede ürituse korraldajate pihta, kes on lasknud sel manduda. Tegelikult tuleks seda võimsamalt teha!" kirjutas Madison Facebookis.

Ansipi vari

On selge, et mõlemad poliitikud ajavad taga vaid oma puhtalt konjunktuurseid poliitilisi huve – varsti on Riigikogu valimised ja nende erakonnad on teinud panuse traditsioonilisele "vene kaardile", mis tähendab kõige hukkamõistu, mis Venemaa on kunagi inimkonna heaks teinud.

Pronksiöö sündmused Tallinnas >>

Just selle, Venemaaga vastandumise tõttu toetataksegi näiteks Sinimäe kokkutuleku sarnaseid üritusi. Ja poliitikute, sealhulgas praeguse ministri osalemine sellel lisab neile vaid kaalu.

Muide, kuigi viimastel aastatel kujunenud hea traditsioon panna tähtpäevade puhul Eesti kaitseväe nimel pärgi ka punaarmeelaste monumentidele, ei ole Eesti ministrid mingil põhjusel kunagi nendele tseremooniatele ilmunud. Kui selleks muidugi mitte lugeda 2007. aastal Tallinnas Tõnismäelt barbaarselt sõjaväekalmistule üle toodud vabastaja sõduri ausamba juurde lillepärjaga ilmunud (räägitakse, et kuulivestis) peaminister Andrus Ansipit.

Sõjaveteranide kokkutulek Sinimägedel
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Molotovi-Ribbentropi pakt Müncheni sobingu vastu

Sinimäe sündmusi õigustanud Eesti poliitikute avaldused haakuvad hästi ka Lääne üldise Venemaa demoniseerimisega. Hitleri armee endiste sõdurite austamise kaudu üritatakse tõestada, et Venemaa on mänginud ajaloos ainult negatiivset rolli — et Molotov-Ribbentropi pakt oli kohutavam, kui lääneriikide Müncheni sobing, et natsism võideti Teises maailmasõjas peamiselt liitlasriikide, mitte NSV Liidu poolt jne.

Mis puudutab Venemaa avaldusi, siis neid ei saa mitte olla, sest just need inimesed, keda Sinimäel austatakse, tapsid miljoneid endise NSV Liidu kodanikke, kelle õigusjärglaseks on praegu Venemaa Föderatsioon. Venemaa kandis selles sõjas kõige suuremaid kaotusi — enam kui 20 miljonit inimest.

Huumor miljonite tragöödia üle: Eestis ilmus koomiks "Hipster Hitler" >>

Me näeme, et nüüd on ajaloolise tõe piirid hägustumas ja Nürnbergi tribunali "ebamugavaid" otsuseid püütakse igati maha vaikida. Milleni see viia võib? Ilmselt sõja õppetundide unustamiseni. Ja kui natsismivastane vaktsineerimine kaotab oma mõju, siis kes saab tagada, et natsism ei taastu uues vormis uuesti?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

162
Tagid:
veteranid, kokkutulek, natsism, propaganda, Teine maailmasõda, Nürnbergi tribunal, Waffen-SS, Venemaa suursaatkond, Urmas Paet, Jaak Madison, Sinimäed, Eesti, Venemaa
Teema:
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi (38)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega