Konverents Tallinnas

Eesti vajab rohkem konverentsituriste

41
(Uuendatud 13:24 24.07.2018)
Eelmisel aastal toimus Eestis üle 600 rahvusvahelise konverentsi, millel osales kokku ligi 90 000 delegaati, neist 58 000 välismaalast, kes tõid Eesti majandusse hinnanguliselt üle 45 miljoni euro, teatab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

TALLINN, 24. juuli — Sputnik. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse direktori kohusetäitja Annely Vürmeri sõnul võidab konverentsidest kogu Eesti majandus, sest võrreldes puhkusekülastajatega viibivad konverentside külastajad Eestis kauem ja tarbivad suuremat hulka teenuseid.

Paaripäevase erialakonverentsi delegaat kulutab Eestis enamasti ligikaudu 1000 eurot, mis on oluliselt rohkem kui puhkuseturistid. Praegu moodustab konverentsiturism neljandiku Eesti turismi kogutulust, mis on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud ja ulatub juba üle 1,8 miljardi euro.

Hiinlased on kõige heldemad kulutajad, illustreeriv foto
© Sputnik / Maria Plotnikova

Eesti võtab üle Euroopa Liidu pakettreiside direktiivi>>

"Konverentside külastajad tulevad sageli Eestisse tagasi ning mitte üksi, vaid pere ja sõpradega. Samuti on konverentsituristid oma eriala tipud, kes levitavad sõna kogu võrgustikus ning võivad siia hõlpsasti tuua järgmise konverentsi, motivatsioonireisi või muu äriürituse, millest tõuseb Eestile tulu," kommenteeris Vürmer konverentsiturismi positiivset mõju.

EASi turismiarenduskeskus teeb koostöös MTÜga Eesti Konverentsibüroo igapäevast turundus- ja müügitööd välisturgudel, tutvustades Eestit rahvusvahelistel äriturismi messidel ning korraldades ärikontaktide sõlmimise üritusi.

"See võimaldab Eesti ettevõtjatel jõuda tulusate tehinguteni ja heade äripartneriteni, kelleni üksi jõuda oleks väga raske või koguni võimatu," nentis Vürmer. Ta lisas, et EAS toetab igal aastal ka rahaliselt rahvusvaheliste konverentside korraldamist.

Turistid suplesid Jakuutias viiekümnekraadises pakases>>

Sputnik uuris välja, miks vene turistid on Eestist vaimustuses
© Sputnik / Ilona Ustinova, Vladimir Novikov

"Pärast Eesti eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus on konverentside korraldamine Eestis aga niivõrd hoogustunud, et tänavune eelarve on lõppemas. EAS avab rahvusvaheliste konverentside toetamise meetme uuesti 2019. aasta alguses," märkis Vürmer.

Olulisemad arenguväljakutsed konverentsiturismi vallas on paremate lennuühenduste ja hea konverentsikeskuse olemasolu. MTÜ Eesti Konverentsibüroo tegevjuhi Kadri Karu sõnul võiks suuri üritusi Eestis toimuda palju enam, kui meil oleks olemas suurem, multifunktsionaalne konverentsikeskus, kus ühe katuse all on suur, ca 2500 istekohaga saal, 20-30 väiksemat saali ja nõupidamisteruumi ning fuajeepinnad näitusteks, suhtluseks ja toitlustuseks.

"Kindlasti vajavad lisa ka otselennuühendused, sest konverentsi- ja motivatsioonireisi klient odavlennufirmaga pigem ei lenda. Ta hindab mugavaid ühendusi, piisavalt tihedat lennuplaani ja hea mahutavusega lennukeid," lisas Karu.

EAS ja Tallinna Lennujaam teevad koostööd uute lennuliinide avamise nimel.

"Välisturistide arvu suurendamisel lähtume sihtpunktidest ja kliendisegmentidest, kus on enim potentsiaali tõsta turismitulu. Siiski tuleb meeles pidada, et kõigele vaatamata teevad lõpliku otsuse uute liinide avamise osas lennufirmad," ütles Vürmer.

Suureneb majutusettevõtetes peatunud turistide arv>>

Suurimad sel aastal Eestis korraldatud konverentsid on ligi 1300 osavõtjaga Euroopa Väikeloomaarstide Föderatsiooni Eurokongress ning pea 2000 delegaadiga European Group for Organizational Studies kollokvium. Tuleval aastal toimub Tallinnas JCI Maailmakongress kuhu oodatakse lausa 5000 inimest. Enamik Eestis toimuvaid konverentse jääb pigem saja kuni paarisaja osaleja ringi. Eesti mõistes on suured ka 300, 500, 700 osalejaga sündmused, milliseid toimub aasta vältel mitukümmend.

41
Tagid:
konverents, EAS, lennujaam, turist, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega